Taanist järkjärgulist iseseisvumist pooldav Demokraatit suurendas kolmapäeval avaldatud tulemuste kohaselt 31-kohalises parlamendis Inatsisartut oma esindatuse enam kui kolmekordseks – kui eelmises parlamendikoosseisu oli neil kolm kohta, siis uues parlamendis saavad nad kümme mandaati ning võivad alustada läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks.

Demokraatit soovib järkjärgulist iseseisvumist Taanist, kuid hoiatab enneaegsete meetmete eest, et kaitsta inimesi ja majandust võimaliku elatustaseme languse eest. Partei soovib iseseisvat Gröönimaad, kus oleks tugev vabaturumajandus.

Tugevalt iseseisvusmeelne, vasakpoolne partei Naleraq kahekordistas oma mandaadid eelmiste valimistega võrreldes kaheksale.

Eelmine valitsuspartei, sotsialistlike vaadetega Inuit Ataqatigiit (IA), mille juht on senine peaminister Mute Egede, kaotas kohti – senises 11 mandaadi asemel on neil uues parlamendis seitse saadikut.

Sotsiaaldemokraatlik Siumut, mis kuulus eelmisesse võimukoalitsiooni koos IA-ga, sai Gröönimaa parlamendis neli kohta. Varem oli sellel kümme mandaati.

Paremtsentristlik konservatiivne partei Atassut säilitab pärast valimisi oma kaks parlamendiesindajat.

"Inimesed tahavad muutusi," ütles Demokraatite liider Jens Frederik Nielsen pärast häälte lugemist Gröönimaa pealinnas Nuukis ajakirjanikele. "Me ei taha iseseisvust homme, tahame ehitada hea vundamendi."

Iseseisvus sai teisipäevaste valimiste kampaania keskseks teemaks pärast seda, kui Trump oli korduvalt rõhutanud, et poolautonoomne Taani territoorium on USA riikliku julgeoleku jaoks ülitähtis ja lõpuks saab sellest USA osa.

Tohutu territooriumiga, aga vaid 57 000 elanikuga Arktika saar peidab endas tohutuid maavarasid, sealhulgas haruldasi muldmetalle, mis on kõrgtehnoloogilise tööstuse jaoks kriitilise tähtsusega, alates elektrisõidukitest kuni raketisüsteemideni.

Vaatamata Naleraqi edule, ütles Gröönimaa ülikooli dotsent Rasmus Leander Nielsen, et Demokraatit moodustab tõenäoliselt laiaulatusliku koalitsiooni ühe või mõlema ametist lahkuva võimupartei, Inuit Ataqatigiiti ja Siumutiga.

Gröönimaa on Taani ametlik osa olnud alates 1953. aastast. 1979. aastal saavutas see teatava autonoomia, kuigi Kopenhaagen kontrollib endiselt saare välissuhtlust, kaitse- ja rahapoliitikat ning annab aastas selle majandusse ligi miljard dollarit.

Saar võitis 2009. aastal rahvahääletusega õiguse taotleda täielikku iseseisvust, kuid on seni otsustanud seda mitte teha, kuna on mures majanduse suutlikkuse pärast jätkata isemajandavalt.

Jaanuaris läbiviidud küsitlus näitas, et enamik gröönlasi soovib iseseisvust, kuid on eriarvamusel, kui kiiresti see peaks juhtuma, ning paljud pooldavad järkjärgulisemat üleminekut.

Demokraatite juht Nielsen tõrjus valimiskampaanias Trumpi huvi Gröönimaa omandamise vastu, nimetades seda ohuks saare poliitilisele iseseisvusele.

Valimistulemused on aga viinud äriarenduse ja kaevandustegevuse Gröönimaa poliitika keskmesse, mis mõne väite kohaselt võib lõppkokkuvõttes Trumpi tegevuskava soodustada.

"Kui valimistulemused kokku liita, siis ajendas valijaid ettevõtluse areng ja iseseisvus. Ja see on Trumpile hea uudis," ütles Kopenhaageni ülikooli politoloogiaprofessor Mikkel Vedby Rasmussen.

"Kui Trump suudab läbi rääkida lepingu üle, mis annab USA-le tagatise, et Gröönimaa ei ava ennast Hiina baasidele, Hiina kaevandustele ega Venemaa mõjuvõimule, siis on see omamoodi kontrolli all. Ja siis võib Trump... öelda, et ta on saanud ligipääsu mineraalidele," selgitas ta.

Varasemad Gröönimaa valimiskampaaniad on keskendunud sellele, kuidas kasutada Taanilt saadavat raha, mis moodustab poole saare eelarvest.

Kalandus on endiselt Gröönimaa suurim tööstusharu, mis moodustab umbes 95 protsenti ekspordist ja kuigi saarel on suured maavarade varud, on nende kaevandamine on olnud aeglane keskkonnaprobleemide, karmide ilmastikuolude ja haruldaste muldmetallide sektoris domineeriva Hiina konkurentsi tõttu.

Demokraatit soovib reforme, mis aitaksid luua isemajandavat majandust, stimuleerides erasektori kasvu, eriti kaevandussektoris, ja stiimuleid ettevõtluseks, vähendades samal ajal bürokraatlikke takistusi.

Erakond, mis on propageerinud ka tihedamat sidet Euroopaga, hääletas 2021. aasta uraani kaevandamise keelustamise vastu. Sellest hoolimata peatasid saare võimud maailma ühe suurima haruldaste muldmetallide leiukoha Kvanefjeldi arendamise.

Gröönimaa avalik sektor mängib praegu majanduses olulist rolli, omades osalusi paljudes ettevõtetes.

Üldine valimisaktiivsus oli 70,9, mis on viis protsendipunkti rohkem kui eelmistel valimistel nelja aasta eest.