Ossinovski: taastuvenergia kavade taustal on tuumajaama rajamine arusaamatu
Valitsuse plaan jõuda järgmisel kümnendil taastuvenergia tootmisel saja protsendini Eesti aastasest tarbimismahust ning samal ajal jätkata võimaluste loomist tuumajaama rajamiseks on arusaamatu, ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) aseesimees, Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.
"Minu jaoks on kõige arusaamatum selles plaanis (valitsusliidu juhtide kokku lepitud energeetikakavas – toim.) tegelikult kokkulepe minna ühelt poolt lõpuni 100 protsendi tarbimise ulatuses taastuvenergia väljaarendamisega, mis on täna kehtiv meil ka seaduse ülesanne – küll 2030. aastaks, aga sinna me enam ei jõua, tulenevalt sellest, et oleme jokutanud – aga et samal ajal jätkatakse ka tuumajaama ja eriplaneeringuga. Need kaks asja minu jaoks ikka kuidagi kokku ei lähe," rääkis Ossinovski kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".
SDE aseesimees kommenteeris selliselt Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE esimehe kokkulepet kuulutada välja vähempakkumine nii maismaa- kui meretuuleparkide rajamise toetuseks kahe teravatt-tunni ulatuses aastas ning samal ajal luua garantiimehhanism Paldiski vesisalvesti ehitamiseks ja minna edasi nii tuumaseaduse menetlemise kui Fermi Energia algatatud tuumajaama eriplaneeringuga.
"Ma saan täitsa aru energiapoliitilisest alternatiivist, et me kas ehitame välja taastuvenergial põhineva elektrisüsteemi, mida me kompenseerime energiajulgeoleku tarbeks muude juhitavate võimsustega või siis me kasutame pigem tuumajaama teed. Aga sellisel juhul sellises mahus tuulejaamade ehitamine ei tundu mulle ka kuigi adekvaatne," ütles ta.
"Kui me ehitame kaks pluss kaks tuult juurde olemasolevale süsteemile, siis tegelikult enamikel tundidel me oleme juba elektri netomüüjad ehk siis me toodame rohkem kui tarbime. Nendel tundidel, kus tuult puhub vähem või päikest on vähem, siis nendel tundidel me peame kasutama kas salvestust või teiste riikide ühendust ja küsimus on, et kuhu see 600 megavatti tuumajaama sinna veel juurde mahub? Mina väidan, et ta ei mahu sinna turule," selgitas Ossinovski oma seisukohta.
"Aga mulle tundub, et seal vist oli vajadus teha mingisugust niimoodi akustilist kompromissi - osadele partneritele oli oluline, et seda tuumajaama edasist perspektiivi nii-öelda sõnades toetada," lisas ta kokkulepet kommenteerides.
Lisaks rõhutas ta ka seda, et tuumaelektri omahind ei ole madal: "Tegemist ei ole kütusevaba tootmisega, mis ükskord, kui ta püsti on, toodab nullkuluga. Tal on siiski ka arvestatavad opereerimiskulud, seal on inimesed tööl, opereerimiskulud ei ole mitte ainult elektrijaamas, vaid tegelikult ka riigil selleks, et kogu seda värki hallata. See on minu jaoks puhtalt nii-öelda majandusliku kaalutluse küsimus, mina tuumajaama rajamisel Eestis majandusliku kaalutlust ei näe. Ja veel vähem näen ma seda majanduslikku kaalutlust siis, kui meil on tegelikult enamikel tundidel kütusevaba elektritootmine tuule ja päikese näol olemas, mis on turul ka nullhinnaga, sellepärast, et neil opereerimiskulud puuduvad."

Ossinovski nägi probleeme ka tuumajaama eriplaneeringus, kuna seda ei saa teha, kui puuduvad selle eelduseks olevad seadused: "Tänase seisuga meil ei ole ju tuumaseadust. Planeeringud viiakse ju läbi selleks, et ühelt poolt teha asukoha eelvalikut, aga teiselt poolt leida ka nii-öelda detailne lahendus, mille alusel siis hakata seda ehitama. Seda ei ole ju võimalik täna leida, kui meil ei ole tegelikult seaduslikke nõudeid mille alusel seda eriplaneeringut läbi hakata viima. See on minu hinnangul lihtsalt ka täiesti formaalselt ennatlik taotlus hakata riigil oma tööjõuressurssi kulutama selleks, et seda planeeringut ellu viia riigi eriplaneeringuna, ka ühiskondliku energiat - selle juurde käib ju kogu see avalikustamine, arutelud ja nii edasi, olukorras, kus me ei tea tegelikult, mida me planeerima hakkame."
"Aga teine alus on seesama, et mis on see eriseadus, mille alusel siis peavad hakkama planeerimisspetsialistid hindama seda, et kuhu asukohta sobib, seda teha, missuguselt seda peaks käsitlema. No võtame lihtsad asjad, mingisugused tsiviilkaitse nõuded - turvaalad, evakuatsioonialad, muud sellised küsimused. See on ju vaja eriseadusega enne paika panna, selleks on oma protseduur olemas. Kuidas on võimalik hakata planeerima midagi, kus tegelikult planeerimise lähteandmed on meil tänase seisuga riigis kokku leppimata, otsustamata. Mina ei kujuta ette, kuidas seda tegelikult tegema hakata," lisas ta.
Küsimuse peale, mida teevad sotsiaaldemokraadid valitsuses, kui eriplaneeringu algatamise eelnõu valitsuses otsustamisele läheb, vastas Ossinovski, et siis tuleb kuidagi ikkagi kokku leppida.
"Mina kindlasti ei toetaks selle eriplaneeringu algatamist praeguses etapis, sellepärast et selleks on hetkel lihtsalt aeg ebaküps. Me ei tea, mis on see tehnoloogia, mille alusel seda ehitama hakatakse; me tegelikult ei tea, missugused on meie endi kehtestatud nõuded sellele samale tuumajaamale. Meil on tegelikult kogu see protsess, mis puudutab rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist, võimalikku enda nägemust, kuidas me hakkame jäätmetega toimetama – seda täna veel lihtsalt ei ole. On seda tuumajaama perspektiivis energiapoliitiliselt vaja või ei ole, see on nagu eraldi diskussioon, aga igal juhul, isegi kui kunagi leitakse, et jah, et on mõistlik teha ja teeme, siis peaks ikkagi samme astuma õiges järjekorras," võttis ta oma seisukoha kokku.

Pooldab taastuvenergiale toetuste maksmist
Ossinovski ütles ka, et pooldab taastuvenergia arendamiseks toetuste maksmist, kuna see toob lõpuks odavamad energiahinnad, millest saadav võit on suurem kui makstavad toetused.
"Me teeme seda, sest me oleme näinud, et see töötab. Võtame suhteliselt väikese päikesepaneelide toetusmeetme, mida me hetkel finantseerimine umbes 10 miljonit eurot aastas summaarselt - see tegelikult toob meil juba päikselistel tundidel elektri hinna peaaegu nulli. Nii et see efekt on olemas, et elektri börsihind tuleb alla, kui me toome tuulikuid rohkem turule. Kusagil on sellel loomulikult sel meetmel ka piirkasulikkus, kust edasi enam ei ole mõtet tarbijal peale maksta sellele sellepärast, et, et need kulud lähevadki liiga suureks," rääkis ta.
Kritiseeris venitamist
Ossinovski kritiseeris ka Eesti energiatootmises taastuvatele allikatele üleminekuga venitamist, mis tema sõnul on toonud meile Soomest kaks korda kallima keskmise elektrihinna.
"Kui vaadata, kuidas aeg on mõnusasti kulgenud täpselt nende samade küsimuste aruteluks mitte kuust-kuusse, vaid aastast-aastasse, siis me oleme tegelikult ju kaotanud palju aega. Ja sellel kaotusel on hind: Eesti tarbija maksab kaks korda kõrgemat elektri börsihinda kui Soome tarbija tulenevalt sellest, et me ei ole õigeaegselt vajalikke taastuvenergia võimsusi välja ehitanud," rääkis ta.
Sellega seoses kommenteeris ta ka sotsiaaldemokraatide eestvedamisel seadustatud eesmärki jõuda 2030. aastaks saja protsendi tarbimise mahus taastuvenergia tootmiseni, mille tähtajaks mittesaavutamist tunnistas hiljuti peaminister Kristen Michal (Reformierakond).
"Esiteks tuleb siiski meelde tuletada, mis on selle poliitika vundament. Poliitika vundament on see, et me oleme inimtegevusega maailma klimaatilise tasakaalu paigast ära lükanud ja see muuhulgas avaldub selles, et meil on jaanuarikuus siin pluss viie kuni pluss kümnekraadine ilm olnud. Nii et me näeme seda juba täna, neid negatiivseid mõjusid. Ja veel mitu aastat põlevkivil põhinevat elektritootmist on loomulikult igal juhul halb," rääkis ta.
"Aga halb on ta ka tarbijale, sest mida pikemalt me tarbime põlevkivielektrit, seda rohkem me selle eest maksame. Kaks korda kallim elektri hind kui Soomes börsihinnana keskmisena – see on see reaalne mõju nendel otsuste edasilükkamisel," lisas Ossinovski, lisades, et tahaks näha pingutamist selle eesmärgi saavutamise nimel. "On meil olnud ka perioode, näiteks seesama päikeseenergia suur buum, kus me oleme tegelikult üle täitnud oma eesmärke võrreldes sellega, mis me enne püstitasime. Tegelikult võiks otsida neid viise, kuidas kiirendada päriselt

protsesse võrreldes sellega, mis siiani on olnud," leidis ta.
Kommenteerides maismaatuuleparkide rajamisel üheks peamiseks takistuseks tõusta ähvardavat kohalike elanike vastuseisu tuulikutele, märkis Ossinosvki, et riik peaks pakkuma omavalitsustele tuge selle teema selgitamisel ning inimeste hirmude ümberlükkamisel, aga samuti korrigeerima talumistasude süsteemi.
"Seal on küsimus selles, et kes on see saajate ring – seal on siis teatud kohalike omavalitsuste elanike raadiuse, toimeraadiuse küsimus ja teine on siis kohalik kasuinstrument kohalike omavalitsuste eelarvetes – seal võib-olla on teatud modifikatsiooni võimalik teha selles kontekstis. Ja lõpuks tuleb kohalik seltskond paati saada, ega demokraatia ei olegi kerge. Aga ma arvan, et enamik inimesi on siiski võimalik ära veenda, kui argumentatsiooni ja protsessi vedada ja ka natukene rohkem toetada keskselt," rääkis ta. "Väga tihti on inimestel ju mured, mis on täiesti tavapärased, mõistetavad ja mida on võimalik igati adresseerida. Inimesed ikka pelgavad midagi, mida neil täna siin veel ei ole, mis tundub natukene võõras."
Kommenteerides meretuuleparkide märksa kõrgemat hinda võrreldes maismaatuuleparkidega ja sellest lähtuvalt ka nendes toodetava elektri kallidust, ütles Ossinovski, et selle suhtes on erinevaid arvamusi, kuid lõpuks peaks turg selle paika panema.
"Aga meretuuleparkide turul on siiski ka konkurents, ka riigiettevõte Eesti Energia kavatseb seda sinna rajada ja loomulikult see konkurss on läbipaistev ja aus ja võidab see, kes parima tulemuse teeb," rääkis ta. "Aga tegelikult minu meelest on ju energeetika selles mõttes täppisvaldkond, et meil on võimalik päriselt suhteliselt täpselt ära modelleerida, mida me ühest või teisest investeeringuprojektist saame elektri hinna mõttes ühelt poolt ja teiselt poolt, kui palju me siis sellele peale peame maksma. Seda, kui palju me peame peale maksma, seda me näeme siis, kui me oleme vähem pakkumise ära teinud. Ja kui me saame need tulemused kätte, siis ma arvan, et selle analüüsi pealt peabki valitsus langetama tarbijale parima otsuse, mis sellel hetkel on võimalik teha."
Toimetaja: Mait Ots