Eesti riik soovib aprillis vähempakkumistega tuua turule kahe teravatt-tunni jagu maismaatuuleparke ja samas mahus meretuuleparke. Elektrituru seaduse muudatused sätestavad mahud, mida Eesti riik tuuleparkide arendajatelt toetuse eest järgneval kümnendil saada soovib.

Kliimaminister Yoko Alenderi sõnul on koalitsioonierakonnad põhimõtteliselt nendega nõus, kuid täna see veel heakskiitu ei leidnud.

"Täpsustame seal veel numbreid, mõjuhinnanguid, et seletuskiri oleks võimalikult lihtsalt ja selgelt loetav ja loodame, et järgmisel nädalal saame siis selle saata juba ka riigikogusse," ütles Alender.

Seaduse järgi on maksimaalne toetus maismaatuulele 20 ja meretuulele 130 miljonit eurot aastas. Meretuule toetust makstakse arendajatele 65 eurot megavatt-tunni kohta.

"See on ka kahepoolne toetus, et kui on arendajatel kahjumlik olukord, siis kaetaks sellest kuni 65 eurot maksimaalselt, aga kui on vastupidi – nii et arendajal on väga kõrge kasum, siis tegelikult saab ka riik selle osa tagasi. Sellise skeemi puhul me kontrollime seda toetuse suurust. Oleme teinud põhjalikud mõjuanalüüsid ja on selge, et selle meie pakutud skeemi puhul täpselt nii saabki olema, et elektri lõpphind tuleb alla rohkem, kui on siis taastuvenergia tasu, millest me siis kokku korjame selle, mis läheb arendajatele toetuseks," sõnas Alender.

Kui veel jaanuaris ütles Eesti 200 esimees Kristina Kallas, et meretuule toetamise otsusega ei maksa kiirustada, siis täna on Eesti 200 sellega nõus.

Tema sõnul võib väljamakstav toetus aastas tulla 130 miljonist väiksem.

"Kas see tegelikult ka täis tuleb, sõltub ikkagi sellest, milliseks lõpuks kujuneb hind. See on maksimaalne maht, aga reaalus on tõenäoliselt väiksem selle tõttu, et võimsusi tuleb juurde ja hind tegelikult on soodsam tarbijale," sõnas Kallas.

Hoolimata sellest, et merepark on maismaa omast kuni neli korda kallim, tasub selle rajamise toetamine ära.

"Kui tuulest tahame saada seda kokkuhoidu ehk sedasama viit miljardit rahvamajandusele, mis me hoiame energiahinnast kokku – hinnanguliselt umbes kaks-pool senti odavamalt nende mudelite alusel –, siis selleks on meil vaja teatud hulka tuuleenergiat. Maismaal täna me ju näeme ise, et sellises tempos nende parkide rajamine ei lähe kuidagi," sõnas peaminister Kristen Michal (Reformierakond).