Sutter: riigi energiamajanduse toetused peavad olema tehnoloogianeutraalsed
Eesti peaks energiamajanduse valdkonnas toetusi maksma sõltumatult energiatootmise tehnoloogiast, selle asemel tuleks arvestada ühiskonnale pakutavat lisaväärtust, ütles tööandjate keskliidu juht, endine Eesti Energia juht Hando Sutter saates "Otse uudistemajast".
Rääkides meretuuleparkide riiklikust toetusest, mis võib 20 aastaga ulatuda 2,6 miljardi euroni, ütles Sutter, et põhimõtteliselt ollakse ühele tehnoloogiale valmis peale maksma kolm korda rohkem tarbijate toetust kui mõnele teisele.
"Pragmaatiline loogika on siin see, et lihtsalt avameretuulepark on ühekordne väga suur investeering ja teda lihtsalt muidu ei saa teha, aga see on tegijapoolne mure," sõnas Sutter.
"Kui nüüd ühiskonna poolt vaadata, siis tegelikult peaksime võtma ikkagi sellise hoiaku, et me peaks toetama nii vähe kui võimalik ja nii palju, kui vajalik ja igal juhul, kui me midagi toetame, siis tehnoloogianeutraalselt," rääkis Sutter.
Sutteri sõnul tähendab see seda, et valitud energiatootjal peaks olema kõige kõrgem sotsiaalmajanduslik efekt ja selle toetuse peaks saama tehnoloogia, mis pakub selle toetuse eest kõige suuremat lisaväärtust ühiskonnale.
"Me ei peaks tegema ette valikut, kas toetame maismaatuult, päikest või avameretuult /--/. Me tohiks öelda, et üks tehnoloogia lihtsalt meeldib meile rohkem ja sinna me olemegi nõus kolm korda rohkem maksma. Sellisel juhul kindlasti tekib õigustatud küsimus sotsiaalmajandusliku koormuse põhjendatuse osas," rääkis Sutter.
Sutter: tuumajaam pole juhitav võimsus
Sutter toonitas juhitavate võimsuste olulisust.
"See on üks asi, mida me ei saa jätta tegemata, sellepärast kui me mõtleme korraks suvise olukorra peale, et meil on täna juba eks kuskil 600 megavatti maismaa tuuleparke ja 1000 päikest, mis teeb kokku 1600, aga meie suvine tiputarbimine 1000. Siis me toodame üle ja seda elektrit pole kuskile panna. Talvel külmaga on tiputarbimine aga 1600-1700 megavatini. Siis peaks meil küll olema mingit võimsust, millega enda elektritarbimine tagada. Ükskõik kui palju me neid tuulikuid toetame, see tuleb meil kõigepealt ära," rääkis Sutter.
Sutteri sõnul tuleks tegeleda juhitava võimsusega esmajoones ja alles peale seda vaadata, kuidas tuule- ja päikseenergiat edasi arendada.
Tuumajaamast rääkides ütles Sutter, et see pole juhitav võimsus, vaid baasvõimsus.
"Kui Eesti paneb oma energiamiksi näiteks 600 megavatti tuumajaama, siis kui suvel on Eestis 1600 megavatti päikest ja tuult pluss 600 tuumajaama, siis põhimõtteliselt tuleb kõik tuule- ja päikesejaamad sellel ajal seisma panna, sellepärast et tarbimine on madal," sõnas Sutter.
Siis oleks tuule- ja päikeseenergia tootjate toetusootus Sutteri sõnul veel palju kõrgem, sest suure osa ajast, kõige magusamast ajast, need jaamad seisavad, sest elektri hind on negatiivne.
"Tuumajaam ei ole selles mõttes juhitav võimsus, vaid ta on baaskoormus ja ma arvan, et tulevikus on tuumajaama investeeringu tegemine väljakutse just sellel põhjusel, et elektri hind ongi väga madal nendel hetkedel, kui tootmist on liiga paljus tänu taastuvenergiale. Ja samas talvel, kui nagu on vaja kiiresti midagi üles koormata, siis ta paneb ikkagi oma rütmis edasi," rääkis Sutter.
Energiajulgeoleku küsimust tuleks vaadelda tehnoloogia neutraalsuse mõttes, sõnas Sutter.
"Siin tulekski mudeldada mõlemad versioonid läbi, et noh, et kas me anname selle 2,6 miljardit eurot avameretuulele või tuumajaamale ja sealt peaks tulema üsna selgelt sotsiaalmajanduslik eelis välja," rääkis Sutter.
Sutter: äriregulatsioonid lähevad lõdvemaks
Äsja ettevõtlust puudutavate regulatsioonide asjus Brüsselit väisanud Sutter ütles, et uus Euroopa Komisjon on öelnud, et nad tulevad oma initsiatiiviga ettevõtlusregulatsioone lõdvendada välja veebruari teisel poolel.
"Seal on suur osa nendest ettepanekutest, mis on tehtud Euroopa tööandjate poolt ka sisse võetud. See on selline Omnibus pakett, millega tahetakse hakata liikuma ESG (ätkusuutlik ettevõtlus - toim.) regulatsiooni olulise vähendamise poole. Selles ollakse Euroopas üsna üht meelt, et sellega on omal ajal üle pingutatud," rääkis Sutter.
Sutter ütles, et Eesti ettevõtted täna ESG pärast juba kannatavad ja teevad suuri kulusid.
"See tegelikult seda algset eesmärki väga ei täida, see bürokraatia on tekitanud
päris palju vastikustunne selle kolmetähelise kombinatsiooni osas. Seal on veel paar sellist olulist initsiatiivi, nagu näiteks CBAM, mis põhimõtteliselt tähendab Euroopa Liidu süsiniku piirimaksu mehhanismi, kus need riigid, kes süsinikuheidet ei maksusta, peavad hakkama oma toodete Euroopa Liitu toomisel maksma. Sellega tehakse kindlasti samm tagasi," rääkis Sutter.
Sutter rääkis, et tööandjad hoiavad silma peal, et kui Euroopa teeb sammu tagasi, siis see jõuaks ka hästi kiiresti Eesti seadustesse.
"Ega ma siin mingit vastuseisu valitsuses ei näe, retooriliselt on lubadus välja öeldud ja pigem on teostuses küsimus," rääkis Sutter.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Anvar Samost
Allikas: "Otse uudistemajast"