Tartu Maakohus mõistis endise Tartu abilinnapea Priit Humala toimingupiirangu rikkumises ja ettevõtja Parvel Pruunsilla sellele kaasaaitamises õigeks.

Menetluskuludena mõistis kohus riigilt Humala kasuks välja 93 000 eurot ja Pruunsilla kasuks 192 000 eurot.

Prokuratuur süüdistas Humalat toimingupiirangu rikkumises ja Pruunsilda samale kuriteole kaasaaitamises. Süüdistus on seotud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) endise näitusemaja müügiga korporatsioon Sakalale, mille liige Pruunsild on.

Kohus tuvastas, et Humal ei rikkunud kinnistuga seoses toimunud koosolekutel ja vahetuslepingust loobumise otsuse tegemisel ühtegi korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangut.

Kohus ei tuvastanud, et Humal oleks osalenud otsuse sisulises suunamises. Linnavalitsuse ühiste arutelude tulemustena jõuti järeldusele ja konsensusliku otsuseni, et kinnistu omandamine ei ole linna eelarvevahendeid arvestades mõistlik otsus, teatas kohtu pressiesindaja.

Käesoleva kriminaalasja üks põhiküsimusi oli, kas Humal ja Pruunsild olid korruptsioonivastase seaduse mõttes seotud isikud.

Kohus leidis, et Humal ja Pruunsild olid küll seotud isikud, kuid mitte seotud isikud korruptsioonivastase seaduse mõttes. Kohus leidis, et Humal ja Pruunsild olid mõttekaaslased ning neil olid ühised poliitilised vaated, mille üle üheskoos arutleti.

Ka leidis kohus, et Humala ja Pruunsilla vahelised sotsiaalsed sidemed ei olnud sellist laadi, et neid saaks nendevaheliste sotsiaalsete suhete tõttu pidada korruptsioonivastase seaduse mõttes seotud isikuteks.

Kuna kaasa saab aidata üksnes teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, kuid kohus mõistis Humala toimingupiirangu rikkumises õigeks, tuleb ka Pruunsild sellele kaasaaitamises õigeks mõista, leidis kohus.

Süüdistus oli seotud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) endise näitusemaja müügiga korporatsioon Sakalale, mille liige Pruunsild on.

Süüdistuse järgi osales Humal Tartu abilinnapeana erinevatel Eesti Rahva Muuseumi kinnistust loobumisega seotud Tartu linnavalitsuse koosolekutel, vestlustel ja istungitel, kus väljendas enda ja ka Pruunsilla seisukohta, et linn loobuks kinnistu omandamisest ja Pruunsild saavutaks enda soovitud tulemuse. Pruunsild soovis, et kinnistu saaks endale üliõpilaskorporatsioon Sakala, kuhu ta ka ise kuulub. 2023. aasta jaanuaris omandas Sakala enampakkumisel ERM-i kinnistu 1,22 miljoni euroga.

Otsus ei ole jõustunud ning seda saab vaidlustada ringkonnakohtus.

ERR-i küsimusele, kas nad plaanivad otsuse edasi kaevata, vastas prokuratuur, et nad vajavad aega otsusega tutvumisega.

"Kindlasti selleks, et terve seisukoht selle osas kujundada, tuleks saada ülevaade sellest, millised need nii-öelda pikad seisukohad on, milliselt kohus on neid tõendeid analüüsinud ja miks ta siis on jõudnud prokuratuurist erinevale seisukohale. Sellest saab siis omakorda otsustada, kas apellatsiooniotsust kasutada või mitte," ütles prokurör Gerd Raudsepp.

Keres: sideandmete kasutamises on vaja selgust

Kohus leidis ka, et kaitsepolitsei jälitustoimingu load selles menetluses olid põhjendatud, kuid varasemale kohtupraktikale tuginedes ei saa telekomiettevõtete kogutud sideandmeid kriminaalmenetluses tõendina kasutada, kuna see ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Suur osa prokuratuuri tõenditest toetus aga just sideandmetele. Kohus ei tunnistanud kaitsepolitsei ametnike Sakala külalisõhtu külastamist osana kriminaalmenetluse jälitustoimingutest.

Parvel Pruunsild ise ajakirjanikele selgitusi ei jaganud, kuid tema kaitsja, advokaat Paul Kerese sõnul on vaja selgust sideandmete kasutamises.

"See kohtuasi toonitab eriliselt, et meil on ühest küljest seaduses tõsised probleemid, mis puudutab seda toimingupiirangut ennast. See on väga lai norm, kohtud on sunnitud seda kogu aeg kitsamaks ja kitsamaks tõmbama. Tegelikult on see ülesanne seadusandjale, et see norm korda teha. Teine asi, mis puudutab neid sideandmeid, jällegi see on ülesanne seadusandjale – elektroonilise side seadus on vaja korda teha. Ja ma ei tea, kui kõvasti seda neile tuleb karjuda, aga ma arvan, et siin kohtud on piisavalt juba häält tõstnud, et tehke palun lõpuks see seadus korda," rääkis Keres.

Priit Humal kohtuotsuse kuulutamist saali kuulama ei läinud. "Mul ei olnud põhjust tulla, ma teadsin, et see otsus tuleb minust sõltumatult. See on praegu esimese astme otsus, mis ei ole jõustunud, nii et selle järgi väga palju veel samme seada ei saa. Ma olen poliitikas ikka edasi," kommenteeris Humal.