Nädalavahetusel lahkus Eesti Venemaa elektrisüsteemist ja liitus Euroopa elektrisüsteemiga. Peale seda on elektri hind Eestis hakanud üles ronima. Kolmapäeval on elektri keskmine hind selle aasta rekord, 230 eurot megavatt-tunnist. Eksperdid ütlevad, et kõrge hinna taga on peamiselt ilm ja turud.

"Sellel nädalal on vähem tuult Balti riikides, mõnevõrra kõrgem elektritarbimine, tänu sellele, et ilm on mõned kraadid külmem, ja lisaks sellele gaasi hinna mõningane kasv võrreldes eelmise nädalaga, jämedalt 10 protsenti," lausus Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.

Gaasi hind on jõudnud referentsiks oleval Hollandi TTF gaasibörsil ligi paari viimase aasta rekordtasemele.

"Viimased kolm kuud on gaasimahutitest võetud välja rohkem kui eelmistel aastatel. Seda on põhjustanud eelkõige dunkelflaute-fenomen, on olnud vähe tuult, aga (palju) külma. Sel ajal kasutatakse gaasijaamu. Gaasi kasutatakse just mahutitest. Seda on näha eelkõige Kesk- ja Lääne-Euroopas," ütles Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.

Gaasimüüja Elenger ütles, et gaasi kõrge hinnatase ei jätku.

"Selline (gaasi) hinnatase nagu praegu, kuskil 55, 56, 57 (eurot megavatt-tunnist) on järgneva kolme-nelja kuu prognoos, pärast seda võiksid hinnad hakata taas natuke langema," lausus Elengeri juhatuse liige Raul Kotov.

Siiski on Balti regioonis peale Venemaa elektrisüsteemist lahkumist tavapärasest vähem ühendusi. Tööst on väljas ankruga vigastatud 650-megavatine Estlink 2. Leedu ja Rootsi kaabliühenduse 700 megavatist on järgmise nädalani 100 megavatti reservis ja täiesti turult väljas on 500-megavatine Leedu-Poola kaabel Litpol, millest 150 megavatti tuleb kahe nädala pärast turule. 350 megavatti jääbki turult välja sagedust hoidma.

"Kui me vaatame kas või näiteks tänase päeva (teisipäeva – toim.) hinda, siis oleks see 100 megavatti olnud juures, siis tänase päeva hind oleks 60 eurot megavatt-tunni kohta madalam," märkis Allikson.