HTM lõpetab koolipsühholoogide nõuandeliini rahastamise
Haridus- ja teadusministeerium lõpetab uuest aastast koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 rahastamise. Koolipsühholoogide ühing otsib nüüd sponsoreid, et liini tegevusega jätkata.
Üleriigiline koolipsühholoogide nõuandeliin on kiire, tasuta ja anonüümne võimalus pidada nõu kogenud koolipsühholoogiga telefoni teel. Telefonile vastavad kutsetunnistusega koolipsühholoogid eesti keeles igal tööpäeval kella neljast kaheksani ja just seepärast on Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liikme Kristi Feldmani sõnul tegemist Eestis ainulaadse tugiliiniga.
"Kärpe kontekst on üks osa sellest, aga tegelikult, kui me teenusesse sisse vaatame, siis on seal näha, et seda teenust ei ole sellisel määral omaks võetud, et võiks lugeda selle jätkamist kuidagi põhjendatuks. Me vaatame keskmist kõnede arvu, mida suvekuudel on olnud kusagil kümme kõnet ühes kuus," põhjendas rahastamise peatamise otsust haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg.
Mittetulundusühinguna ei ole koolipsühholoogide ühingul võimalik ilma toeta eestikeelse liiniga jätkata. Tegevuse jätkamiseks on Feldmani sõnul vaja sponsorite toel kokku saada umbes 30 000 eurot.
Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku kliinilise psühholoogi Marta Valdmanni sõnul on Eestis olukord noorte vaimse tervise toetamisel paranenud. Näiteks on spetsialiste rohkem, kuid nõudlus järjest kasvab ja järjekorrad on ikkagi väga pikad. Ka kõikides koolides pole koolipsühholoogi.
"Kui kõik peaksid minema näiteks eravastuvõttudesse oma raha eest, siis see on väga kallis ja paljud ei saagi endale seda lubada. Pealegi seal on ka samamoodi järjekorrad. Just esmatasandis, et kohe sekkuda, enne kui asjad väga hulluks lähevad, oleks nagu see võti kindlasti just nendele ka, kellel on üldse raske kuhugi pöörduda," rääkis Valdmann.
Siiani on tegutsenud ka vene- ja sõja pärast avatud ukrainakeelne nõuandeliin, millega tuleval aastal ei jätkata.
"Meil ei ole venekeelsel liinil üleliia palju kõnesid olnud. Me võime siin spekuleerida, et venekeelsed pered on rohkem perekesksed. Ukrainakeelsed perekonnad on rohkem kiriku usku. Traditsiooni psühholoogi poole pöörduda ei ole niivõrd palju," selgitas Feldman.
Marta Valdmann täiendas, et muukeelse psühholoogilise abi kättesaadavus järjest väheneb. "Teatud põlvkonnast järelkasvu vene keelt oskavates psühholoogides ei tule. Vajadust on, aga tööjõudu pole."
Eesti Koolipsühholoogide Ühing teatas 1. detsembril, et otsib sponsoreid. Näiteks toetas Elisa võrgutasuga ning Kristi Feldmani sõnul on mõned inimesed annetanud.
"Hetkel on plaan see, et jätkame uuel aastal nii kaua, kuni meil endal raha jätkub selleks. Kui raha saab otsa ja suuremaid sponsoreid ei saa, siis ei saa jätkata."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi