Oluline neljapäeval, 13. veebruaril kell 22.15:

- Zelenski: Putini sõnu rahu tahtmise kohta ei tohi uskuda;

- Zelenski: pole kuigi meeldiv, et Trump Putinile esimesena helistas;

- Venemaa suurim terasetehas langes väidetavalt droonirünnaku alla;

- Saksa firma Helsing teeb Ukrainale veel 6000 drooni;

- Kallas: Euroopa jätkab Ukraina toetamist ka siis, kui riik ei nõustu Venemaa ja USA vahel sõlmitud rahulepinguga;

- Kiiev: Zelenski ja Trump leppisid kokku meeskondade koostöös;

- EL-i suurriikide välisministrid: läbirääkimised sõja lõpetamiseks peavad hõlmama Euroopat ja Ukrainat;

- Venemaa ründedroonid rikkusid taas Moldova õhuruumi;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit.

Zelenski: Putini sõnu rahu tahtmise kohta ei tohi uskuda

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas neljapäeval, et Vene diktaatori Vladimir Putini sõnu rahu tahtmise kohta ei tohi uskuda.

Zelenski ütles sotsiaalmeedias pärast vestlust Poola peaministri Donald Tuskiga, et "hoiatas maailma liidreid mitte uskuma Putini väidet valmiduse kohta sõda lõpetada".

Zelenski: pole kuigi meeldiv, et Trump Putinile esimesena helistas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nentis neljapäeval, et see ei olnud "kuigi meeldiv", et USA president Donald Trump vestles Vene diktaatori Vladimir Putiniga enne talle helistamist.

Zelenski sõnul usub ta, et Ukraina on Trumpi jaoks siiski prioriteet. Ta lisas, et Trumpi tahtis enda sõnul rääkida kahe presidendiga samaaegselt.

Venemaa suurim terasetehas langes väidetavalt droonirünnaku alla

Venemaa Lipetski oblast jäi 13. veebruari öösel droonide rünnaku alla, teatas piirkonna kuberner Igor Artamonov. Kremlimeelse meediaväljaande Shot andmetel sihtisid droonid Venemaa suurimat terasetehast Novolipetsk Steeli (NLMK), mis toodab umbes 20 protsenti riigi terasetoodangust.

Venemaa-Ukraina piirist umbes 400 kilomeetri kaugusel asuv rajatis moodustab 80 protsenti NLMK terasetoodangust ja kuulub Forbesi 2023. aasta edetabelis rikkuselt kolmandal kohal olevale Venemaa miljardärile Vladimir Lisinile.

Pärast üleöö toimunud rünnakut teatati voolukatkestusest mitmes Lipetski rajoonis.

Ühe allatulistatud drooni rusud kukkusid väidetavalt Lipetski õhutusjaamale, vigastades šrapnellhaavadega ühte töötajat.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et õhutõrje tõi öösel alla 83 drooni, sealhulgas 37 Brjanski oblasti kohal, 12 Kurski ja Lipetski oblasti kohal, üheksa Tveri kohal ning kolm Belgorodi, Kaluga, Smolenski ja Voroneži oblasti kohal.

Väljaanne Kyiv Independent ei saanud neid väiteid kontrollida.

Intsident järgnes 3. veebruaril toimunud rünnakule, kui Ukraina droonid võtsid sihikule naftatöötlemistehase Volgogradis ja gaasitöötlemistehase Venemaal Astrahanis, ütles Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) allikas ajalehele Kyiv Independent.

Saksa firma Helsing teeb Ukrainale veel 6000 drooni

Saksa kaitsetööstusfirma Helsing teatas neljapäeval, et teeb Ukrainale veel 6000 uut tehisarupõhist ründedrooni HX-2 ja et tal on valminud esimene tehas laskemoona masstootmiseks.

Droonide kasutamine Ukraina sõjas on toonud sõjapidamisse suure muutuse, andes vägedele parema seire- ja ründevõime, kuid Euroopal on olnud raskusi valjalikul hulgal droonide tootmisega.

Helsing teatas, et tema tehas Lõuna-Saksamaal on esimene suure tõhususega tootmisrajatis, mis on loodud varustama riike kohaliku ja sõltumatu droonitootmisvõimsusega.

Firmal on kavas ehitada üle Euroopa tehaseid, mille tootmisvõimsust on võimalik viia konflikti korral kümnete tuhandete üksusteni.

Lõuna-Saksamaa tehas suudab esialgu toota kuus üle 1000 ründedrooni HX-2, mida tutvustati esmakordselt eelmise aasta lõpus.

Pardale paigaldatud tehisaru võimaldab droonil lennata 100 kilomeetrit, vältida elektroonilise sõja vahendeid ja liikuda parvedes.

"HX-2 on disainitud masstoodetavaks ja tavasüsteemidest märgatavalt väiksemate kuludega, mistõttu täidab see kasvava võimekuslünga tänapäeva maismaasõjas," ütles firma.

Ukraina on tellinud Helsingilt juba 4000 ründedrooni HF-1, mida on firma sõnul hakatud ka kohale toimetama.

Kallas: Euroopa jätkab Ukraina toetamist ka siis, kui riik ei nõustu Venemaa ja USA vahel sõlmitud rahulepinguga

Euroopa jätkab Ukraina toetamist ka siis, kui riik ei nõustu Venemaa ja USA vahel sõlmitud rahulepingu tingimustega, ütles EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas.

Kallas ütles, et Euroopa ja Ukraina peavad olema kaasatud rahuläbirääkimistesse, et mistahes kokkulepe toimiks, ning ütles, et pole hea taktika Venemaa nõudmistele järele anda enne, kui läbirääkimised on alanud.

Kiiev: Zelenski ja Trump leppisid kokku meeskondade koostöös

Ukraina presidendikantselei ülem Andri Jermak teatas, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA president Donald Trump leppisid telefonivestluses kokku, et alustavad koheselt koostööd oma meeskondade vahel.

Prioriteediks on kohtumised Ukraina poole ja USA välisministri Marco Rubio, Valge Maja riikliku julgeolekunõuniku Mike Waltzi ja USA asepresidendi J. D. Vance'i vahel.

Jermak edastas ühtlasi Zelenski ja Trumpi telefonivestluse üksikasju.

"Presidendid leppisid kokku meeskonnakoostöö viivitamatus alustamises. President Trump kinnitas seda isegi ametlikus postituses ja ütles, et esimesed kaasatud ametnikud on välisminister Marco Rubio, riiklik julgeolekunõunik Mike Waltz ja asepresident J. D. Vance," rääkis valitsusametnik.

"Ukraina president ja tema delegatsioon kohtuvad neist kahega Münchenis päeva jooksul. See saab olema sisuline arutelu, mille käigus hakkavad meeskonnad välja töötama plaane selle sõja lõpetamise tulevase raamistiku kohta," seletas Jermak.

Samas rõhutas presidendikantselei ülem, et president Zelenski jääb kindlale seisukohale, et sõda peab lõppema õiglase rahuga.

"Presidendi jaoks ei ole teatud asjad läbiräägitavad – Ukraina iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus. Neid seisukohti arutati samuti täna. Usun, et pärast Münchenit algab igapäevane koostööprotsess," märkis Jermak.

Ametnik kinnitas, et Ukraina on nende konsultatsioonide ja koostöö alustamiseks täielikult valmis. Lisaks on käimas ettevalmistused Ukraina ja Ühendriikide presidendi isiklikuks kohtumiseks.

EL-i suurriikide välisministrid: läbirääkimised sõja lõpetamiseks peavad hõlmama Euroopat ja Ukrainat

Prantsusmaa, Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Poola, Saksamaa välisministrid ja EL-i välispoliitikajuht tegid ühisavalduse ning teatasid, et läbirääkimised Venemaa sõja lõpetamiseks Ukraina vastu peavad hõlmama Ukrainat ja Euroopat

Riigid kinnitasid oma toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Samuti seisab avalduses, et Ukraina ja Euroopa peavad olema kaasatud kõikidesse läbirääkimistesse. 

Avalduses tuuakse veel välja, et õiglane kokkulepe peab sisaldama tugevaid julgeolekutagatisi, mis tagaks püsiva rahu. Avaldusele alla kirjutanud riigid teatasid ka, et kavatsevad arutada edasisi samme Ameerika liitlastega. 

Venemaa ründedroonid rikkusid taas Moldova õhuruumi

Moldova õhuruumi tungisid taas Venemaa välja saadetud ründedroonid, millest kaks plahvatasid, ütles Ukraina naaberriigi Euroopa-meelne president Maia Sandu.

"Venemaa sõda Ukraina vastu ületas taas Moldova õhupiiri. Droonid Shahed tungisid meie õhuruumi, kaks neist plahvatasid meie pinnal, ohustades moldovlaste elusid. Venemaa ei austa piire, ründab tsiviilelanikke, levitab terrorit. Selle sõda Ukraina vastu on kuritegelik. Jätke meid, rahumeelsed rahvad, rahule," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Õhuruumirikkumised on muutunud sagedaseks pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, kuna Vene väed ründavad taristut Lõuna-Ukraina sadamates, mis on lähedal nii Moldovale kui Rumeeniale.

Ka Rumeenia teatas neljapäeval, et nende õhuruumi rikuti.

Moldova kutsus välja Vene suursaadiku, et nõuda ametlikku selgitust, teatas välisministeerium. Vene suursaadikut on varemgi sarnasel põhjusel välja kutsutud.

Piirivalve teatel sisenes öösel Moldova õhuruumi mitu lennumasinat ja põllule kukkus kaks drooni.

Hiljem ütles politsei, et droonitükke leiti veel kolmandastki kohast. Kannatada keegi ei saanud.

Naaberriigi Rumeenia radarisüsteemid tuvastasid samuti õhusihtmärgi, mis sisenes korraks riigi õhuruumi. Juhtum leidis aset öösel Ukraina Reni sadama lähedal, ütles Rumeenia kaitseministeerium.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 854 280 (võrdlus eelmise päevaga +1250);

- tankid 10 040 (+17);

- jalaväe lahingumasinad 20 894 (+23);

- suurtükisüsteemid 23 034 (+58);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1278 (+2); 

- õhutõrjesüsteemid 1063 (+2);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 25 072 (+153);

- tiibraketid 3063 (+6);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 37 096 (+168);

- eritehnika 3744 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.