"Oleme ausad, et ega rahu ei saa saabuda ilma Ukrainata ja tegelikult ka ilma Euroopata, mis puudutab ka neid tingimusi, mida keegi teine, näiteks Putin, tahab kokku leppida. Ja ega Trump ka üle Euroopa pea ei saa väga paljusid asju kokku leppida," ütles Tsahkna neljapäeval ERR-ile, kommenteerides kolmapäeva õhtul tulnud teadet Trumpi telefonikõnest Vene liidri Vladimir Putiniga ja USA läbirääkimispositsiooni avalikustamist, mis sisaldas Ukraina jaoks mitut ebasoodsat algtingimust.

"Me peame oma asja rahulikult edasi ajama. Ma olen suhelnud terve eilse õhtu ka oma Euroopa kolleegidega. Kõik võtavad seda väga külma närviga. Väga ohtlik mäng on see, kui Putinile antaksegi edu või võetakse ise nõrk positsioon," märkis Eesti välisminister.

Tsahkna rõhutas Eesti seisukohta, et Putin tuleb suruda nõrgemasse positsiooni ja seda saab teha, kui lääneriigid toetavad Ukrainat sõjaliselt, survestavad Venemaad sanktsioonidega ning jäävad oma seisukohtade kindlaks.

"Eesti seisukoht on jätkuv: enne kõneluste algust tuleb esmalt saavutada jõupositsioon," rõhutas Tsahkna ka oma neljapäevahommikuses kommentaaris. "Nii nagu Putinil pole mingit kavatsust sõjategevusest loobuda ka võimalike kõneluste ajal, tuleb ka meil jõupositsiooni saavutamiseks säilitada läänena ühtsus ja kasvatada toetust: maksimeerida sõjalist abi Ukrainale ning poliitilist ja majanduslikku survet Venemaale. Peame oma tegevustega näitama, et me ei muuda kurssi ja veenma ühtlasi Venemaad, et võit pole tema käeulatuses ning aeg ei tööta tema kasuks. Läbimõtlematus ja kiirustamine innustab Putinit agressiooni jätkama ja oma nõudmistele kindlaks jääma," lisas ta samas.

Selleks peab aga Euroopa olema palju aktiivsem ja konkreetsem oma võimete koondamisel ja vastutuse võtmisel, näiteks julgeolekugarantiide teemal, lisas Tsahkna ERR-ile.

"Julgeolekugarantiide andmised tuleb läbi rääkida Ukraina ja eurooplaste ja Ameerika Ühendriikide vahel. Neid ei saa Trump rääkida läbi Putiniga omavahel," rõhutas ta. "Nii et see printsiip on väga selge, et üle Euroopa ja üle Ukraina peade sõlmitavad kokkulepped ei ole ka püsivad," lisas ta.

Tsahkna avaldas ka arvamust, et Trump ja tema meeskond on piisavalt tark, et kiired kokkulepped, nagu olid Ukraina ja Venemaa vahel ning Prantsusmaa ja Saksamaa vahendusel sõlmitud Minsk 1 ja Minsk 2, tähendavad seda, et rahu ei jää püsima. "Võib olla Putin seda just soovibki," tõdes ta.

"Nii et ka Trump ja kõik teised peavad olema Putiniga väga ettevaatlikud, sest Putin on ju üritanud Trumpi just nimelt meelitada nendesse läbirääkimistesse omaenda positsioonidelt lähtudes. Ja tõepoolest, siin võib olla igasuguseid arenguid veel," rääkis Tsahkna.

Tsahkna viitas ka nädala lõpus toimuvale Müncheni julgeolekukonverentsile ja olukorra sarnasusele Müncheni 1938. aasta kokkuleppega, millega Suurbritannia ja Prantsusmaa andsid Natsi-Saksamaale võimaluse haarata endale osa Tšehhoslovakkia territooriumist, mis aga ei hoidnud vastupidiselt lootustele ära suure sõja puhkemist Euroopas.

"Täna on tähtis hoida seda liini, et Putin suruda nõrgemasse positsiooni, toetada Ukrainat sõjaliselt," kordas Tsahkna ning rõhutas, et Putin ei ole saavutanud Ukrainas ühtegi strateegilist läbimurret, mida ta on soovinud.

"Ja seetõttu ta tahab nüüd need läbimurded saavutada läbirääkimiste laua taga. Ehk siis need asjad, mida ta ei saavuta praegu sõjaliselt, tahab ta saavutada läbirääkimiste laua taga. Ja see on väga ohtlik," tõdes välisminister.

Rahuväed Ukrainas tagaks ka Eesti julgeolekut

Küsimusele lääneriikide vägede saatmisest Ukrainasse võimalikku vaherahu tagama ja Eesti potentsiaalsest osalusest, viitas Tsahkna esmalt sellele, et Ukraina aitamine tähendab terve Euroopa julgeoleku tugevdamist.

"Me ju ei räägi mitte ainult Ukrainast ja tema aitamisest, me räägime tegelikult meie enda julgeolekust, Euroopa julgeolekuarhitektuurist – julgeolekugarantiid Ukrainale tähendavad ka meie julgeolekugarantiisid. Ja kuigi me oleme siin väga selgelt seisukohal, et kõige efektiivsem ja töötavam garantii on NATO liikmelisus, siis me saame aru, et seda ei ole täna võimalik saavutada ja tõepoolest Euroopa peab võtma siin ka julgeolekugarantii andjana koos Ameerika Ühendriikidega reaalse vastutuse," rääkis välisminister.

"See võib tähendada rahumissiooni, see võib tähendada nii-öelda sõjalist missiooni – boots on the ground – , nii et neid asju tulebki arutada koos ameeriklaste ja ukrainlastega juba praegu ja seda osaliselt ka tehakse," lisas ta.

Tsahkna märkis ka, et Eesti on osalenud kõikidel NATO missioonidel, seda ka meist kaugel ja meid mitte otseselt puudutavates paikades.

"Ja ma ei kujuta ette, et kui liitlased, NATO, otsustab oma missiooni saata, Eesti sealt kõrvale jääks," ütles ta. "Küll aga see otsus tuleb langetada riigikogul ehk siis Eesti seaduste järgi riigikogu rahva kõrgeima esindajana annab selle mandaadi."

Tsahkna sõnul on Eesti valitsus juba arutanud vajadust osaleda sellekohastes debattides ning plaanide tegemises ja seda ka tehakse.