Hegseth ütles Brüsselis Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumisel kõneldes, et püsiva rahu saavutamine on võimalik ainult lahinguvälja realistliku hindamisega.

USA kaitseminister ei toetanud ka Ukraina ettepanekuid NATO-ga liitumiseks ja välistas mistahes tulevase julgeolekukokkuleppega USA vägede saatmise Ukrainasse.

Kiiev on korduvalt avaldanud soovi liituda NATO-ga ning mitmed sõjalise liidu liikmed on sellele ka toetust avaldanud.

Hegsethi sõnad pälvisid Kiievi halvakspanu, kuid Moskvale on need meelt mööda, täheldas BBC.

USA uue kaitseministri sõnavõtud on ühtlasi ka kõige selgem viide USA president Donald Trumpi administratsiooni positsioonile Ukraina sõja suhtes ja sellele, mida võib konflikti lõpetamise rahuplaan hõlmata, märkis väljaanne.

Hegseth ütles enam kui 40 Ukraina liitlasriigi kohtumisel: "Me tahame nagu teiegi suveräänset ja jõukat Ukrainat. Kuid alustuseks peame tunnistama, et naasmine Ukraina 2014. aasta eelsete piiride juurde on ebarealistlik eesmärk."

"Selle illusoorse eesmärgi jahtimine ainult pikendab sõda ja põhjustab rohkem kannatusi," lisas ta.

Venemaa annekteeris 2014. aasta märtsis Krimmi poolsaare ja toetas seejärel venemeelsete relvastatud mässuliste lahinguid Ida-Ukrainas Kiievi vägede vastu.

Moskva kontrolli all on praegu umbes viiendik Ukraina territooriumist.

Hegseth ütles, et iga püsiv rahu peab sisaldama tugevaid julgeolekugarantiisid tagamaks, et sõda ei alga uuesti.

"USA ei usu, et Ukraina NATO liikmesus on läbirääkimistel saavutatud lahenduse realistlik tulemus," sõnas USA kaitseminister.

Hegseth välistas USA sõdurite saatmise Ukrainasse. "Et oleks selge – mistahes julgeolekutagatise osana ei paigutata USA sõdureid Ukrainasse."

Hegsethi sõnul peaksid julgeolekugarantiid toetama "võimekad Euroopa ja mitte-Euroopa väed".

"Kui need väed paigutatakse mistahes hetkel rahuvalvajatena Ukrainasse, tuleks neid paigutada NATO-välise missiooni osana ja nad ei peaks kuuluma NATO viienda artikli alla," ütles ta, viidates alliansi vastastikuse kaitse klauslile.

Hegseth ütles ka NATO-sse kuuluvatele Euroopa riikidele, et nad peavad eraldama lõviosa tulevasest abist Kiievile, hoiatades, et Washington ei talu enam tasakaalustamata suhteid oma liitlastega.

"Euroopa julgeoleku tagamine peab olema NATO Euroopa liikmete jaoks esmatähtis," ütles Hegseth. "Euroopa peab andma Ukrainale enamiku tulevasest surmavast ja mittesurmavast abist."

USA on olnud seni Ukraina suurim relvatarnija.

Trump on aga korduvalt kritiseerinud USA abi Ukrainale ja öelnud, et tema prioriteet on lõpetada sõda, mis sai alguse Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Selle nädala alguses ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et on valmis pidama läbirääkimisi Venemaaga rahuleppe üle, kuid soovib, et tema riik teeks seda jõupositsioonilt.

Zelenski ütles ajalehe The Guardianiga rääkides, et kui Trump suudab Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste laua taha saada, kavatseb Ukraina president pakkuda Venemaale territooriumite vahetust. See tähendaks loobumist maa-alast, mille Kiiev on vallutanud Venemaa Kurski oblastis.

"Me vahetame ühe territooriumi teise vastu," ütles Zelenski, kuid lisas, et ei tea, millist osa Venemaa okupeeritud alast Ukraina vastutasuks Kurskile küsib.

Pevkur: ameeriklaste plaan ei pruugi veel päris paigas olla

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles "Aktuaalsele kaamerale", et NATO tippkohtumisel kokkulepitud Ukraina võimalik tee NATO-sse on avatud. 

"See, mida USA kaitseminister ütles, oli, et NATO liikmesus ei tohiks olla rahukõneluste osa," lausus Pevkur.

Kuidas ja kui palju plaanib USA Ukrainat lahinguväljal edaspidi aidata, on ebaselge.

"Me ei saanud lõplikku vastust, millal võiks tulla uus Ameerika Ühendriikide abipakett Ukraina suunas," nentis Pevkur.

Pevkur tõdes, et ameeriklaste plaan ei pruugi veel päris paigas olla. Põhiline sõnum anti Brüsselis Euroopa liitlastele siiski edasi.

"Euroopa võtku Euroopa eest vastutus, sealhulgas Ukraina eest, ja nemad püüavad vaadata, et oleks Hiina hoitud kontrolli all," lausus Pevkur.