"Ausalt öeldes väga kurb tunne on. Kui vaatame ka rahvusvahelisi reaktsioone, mis tehti president Trumpi ja kaitseminister Hegsethi väljaütlemistele, siis võib eilne päev minna Euroopa ajalukku musta värviga," sõnas Mihkelson neljapäeval "Vikerhommikus".

Mihkelson viibib ise Münchenis, kus algab traditsiooniline julgeolekukonverents. Ta ütles, et paljud on juba kirjeldanud eilset kui võimalikku uut Müncheni sobingut.

"Minna läbirääkimistele agressoriga, nagu 1938 Münchenis – me teame, mis sellele järgnes. Öelda, et vallutatud maade tagasisaamine on ebarealistlik ja et Ukraina ei saa NATO liikmeks, see kõik on see, mis silub teed agressorile oma uute vallutusplaanide saavutamiseks. See andis agressorile sõnumi, et jõuga võib piire muuta ja jõud maksab õiguse ees," sõnas Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on tähelepanuväärne, et Trump helistas esimesena Putinile, mitte Zelenskile ja andis selle valiku kohta ka "vedela vastuse".

Mihkelsoni sõnul on tähelepanuväärne ka see, milliseid sõnu on Trump kasutanud oma kauase suure liitlase Kanada ja milliseid kasutas eile Putini kohta.

"Tema sissekanne oli Putinit ülistav. Mõnes mõttes ei ole see ju ka üllatav. Trumpil on instinkt olla Putini meele järgi ja saavutada kiire rahu, millest ta on palju rääkinud. Aga küsimus on, mis on selle rahu hind. Eilse päevaga rahu hind kasvas ja eriti eurooplaste jaoks."

Mihkelson pidas taunimisväärseks, et kuigi läbirääkimised pole veel alanud, sõnastas USA ära, mida nad nõudma ei lähe ning mis pole läbirääkimistel laual ehk Ukraina NATO-sse pääs ja illegaalselt vallutatud territooriumite tagasisaamine.  

"Väga oluliseks äratuskellaks oli eilne päev ka Euroopa liidritele. On ilmne, et USA praegune administratsioon ei oma huvi tagada Euroopas julgeolekut. Euroopa riigid peavad väga kiiresti liikuma selles suunas, et üheltpoolt Ukrainat toetada ja teisalt, et omaenda kaitsevõimet toetada."