Pärast kohtumist alliansi kaitseministritega ütles NATO peasekretär Rutte, et liidu eelistused on kaitsekulutuste ja sõjalise tootmise suurendamine ning Venemaa hübriidoperatsioonide tõrjumine.

"Kaitsekulutused on number üks," sõnas Rutte. "Turvalisuse säilitamiseks ja sõja ärahoidmiseks peame kulutama palju rohkem, eriti Euroopas ja Kanadas. Kõik liitlased on viimastel aastatel suurendanud kaitseinvesteeringuid ja Euroopa liitlastel on praegu kanda palju suurem osa koormast kui varem."

"Teine eelistus on kaitsetootmine ja vajadus suurendada kaitsetööstust kogu alliansis. Jah, meil on maailma parimad tööstusharud USA-st ja kogu Euroopas, sealhulgas Türgis asuv võimas kaitsetööstus, kuid me peame tootma rohkem, kiiremini ja koos, et edestada oma konkurente – Venemaad, Hiinat ja teisi."

"Kolmandaks, arutame Venemaa destabiliseerimiskampaaniaid meie riikide vastu, sealhulgas varilaevastikku ja seda, kuidas me reageerime. Teame, et varilaevastik on Venemaale suur sissetulekuallikas. Baltic Sentry on hea näide, kuidas saame paremini heidutada," sõnas Rutte.

Rutte ütles, et NATO peab üle minema sõjaaegsele mõtteviisile.

NATO kulutas juba eelmisel aastal 20 protsenti rohkem – kui USA toetus välja jätta –, mis tähendab, et allianss on võimeline rohkem kulutama, kuid ta rõhutas, et praegused kulutused ei ole kindlasti piisavad, rääkis ta.

Peasekretäri sõnul on praegune kaheprotsendine alliansi riikidele seatud kaitsekulutuste eesmärk liiga väike. "See peaks olema vähemalt kolm protsenti, et võtta koormus enda kanda," lisas ta.

Rutte märkis, et NATO toetas 2024. aastal Ukrainat 50 miljardi euro ulatuses, millest 60 protsenti tuli Euroopast ja Kanadast. Rutte lisas, et Ukrainale on välja kuulutatud uus sõjaline toetuspakett, mis saadab tema hinnangul selge signaali, et Euroopa ja Kanada võtavad nüüdsest endale suurema koormuse.

Ukraina võimalikke rahukõnelusi kommenteerides ütles Rutte, et Ukrainale pole kunagi lubatud NATO liikmesust.

"Peame tagama, et Vladimir Putin ei prooviks enam kunagi Ukrainat rünnata, see on ülioluline... aga see pole kunagi olnud lubadus Ukrainale, et nad saavad rahulepingu osana NATO liikmeks," lausus Rutte.

Rutte ütles ka, et Venemaa president Vladimir Putin peab mõistma, et lääs on ühtne, kui algavad rahukõnelused sõja lõpetamiseks.

"Ma muidugi ei tea, mis president Putinil täpselt mõttes on," ütles Rutte ajakirjanikele. "Ta on tugev läbirääkija, ta on väga ettearvamatu, kuid kui tahame rahulepingut sõlmida, siis lõpuks vajame teda seal [läbirääkimiste laua taga]."

Rutte rõhutas, et Ukraina on mistahes rahukõnelustega seotud.

Ajakirjanik küsis temalt, kas viimaste USA president Donald Trumpi ja ka USA kaitseministri avalduste valguses alustab Ukraina läbirääkimisi nõrgalt positsioonilt.

"Ei, ma ei ole teiega täiesti nõus," vastas Rutte. "Kui kõnelused algavad, ei lõpe need ei esimesel ega teisel päeval."

Ta rõhutas, et on vaja leida viis tagamaks, et kõnelused õnnestuksid, ja et on oluline veenduda, et Putin mõistab, et Ukraina saab kogu toetuse, mida ta vajab.

Ajakirjaniku küsimusele, kas ta nõustub Saksamaa kaitseministri kommentaaridega, mille kohaselt on USA president Donald Trump teinud järeleandmisi juba enne läbirääkimiste algust, vastas Rutte, et ta ei saa kommenteerida kõike, mida räägitakse.

Rutte ütles, et Trump tegi juba presidendivalimiste kampaania ajal selgeks oma seisukohad Ukraina sõja kohta. Rutte sõnul teadis NATO paar päeva tagasi, et kõne Trumpi ja Putini vahel oli peagi toimumas, kuid mitte kindlat kõne toimumise aega.

Rutte rõhutas, et NATO peab tagama, et rahukõnelustel oleks püsiv tulemus.