Euroopa Komisjoni alternatiivkütustele keskenduva veebilehe andmete järgi tuleb Eestis näiteks elektriauto Nissan Leafi laadimise eest avalikes laadimispunktides maksta keskmiselt circa 11 eurot, et autoga saaks sõita 100 kilomeetrit. Võrdluseks - Soomes maksab sama automudeli laadimine samaks distantsiks keskmiselt veidi üle viie euro, Saksamaal ligi kümme eurot ning Prantsusmaal ligi kaheksa eurot. Eestist kallim on Nissan Leafi laadimine Norras ja Sloveenias.

Laadimishinna määravad taristu haldajad. Eestis on suurim avalik elektriautode laadimisvõrk praegu Enefit Voltil, võrgus on 221 laadijat.

Enefit Eesti turu e-mobiilsuse juht Viljar Kont rääkis, et laadimispunkti elektrihinna moodustavad mitmed komponendid. Esimeseks neist on üleüldine elektrihind Eestis, mis Skandinaaviaga võrreldes on kallim. Kui lisada ka turu suurus ja investeeringu kulu – elektrivõrguga liitumine, laadija paigaldamine ja selle hooldamine – muutub avaliku laadimispunkti elektrihind turuhinnast kallimakski.

"Meil on elektriautosid täna ikkagi vähem, kui võtta seal suuremaid turgusid. Ja kui on vähem tarbijaid, siis see investeeringu tasuvus ongi lihtsalt natuke pikem. Tasub ka sinna juurde vaadata seda, et millist laadimisteenust pakutakse: kes ikkagi pakub 24/7 klienditeenindustuge, siis nendest aspektidest tervikuna kokku teenus ka tekib."

Kuidas aga kallis laadimispunkti hind läheb kokku Eesti rohepöörde mõtetega?

Kliimaministeeriumist öeldi ERR-ile kirjalikus kommentaaris pressiesindaja vahendusel, et Eesti riik ja Euroopa Liit toetavad ettevõtteid laadimistaristu rajamisel, et laadimistaristu haldajad saaksid hindu võimalikult madalal hoida. Samuti on olemas toetused nullheitega sõidukite ostmiseks. Ka Kont lisas, et laadimispunktis kujunev lõpphind sõltub siiski ka auto mudelist ja aku võimsusest.

"Me tegelikult enda arvutustes oleme võtnud, et 20 kW tunnis 100 km kohta siis sõiduk tarbib ja kui võtame, et kiirlaadija hind on 0,32 senti täna koos käibemaksuga, et circa kuus eurot tuleb siis 100 km kohta see arvutus," sõnas Kont.

Kliimaministeeriumist lisatakse, et praegu omavad elektrisõidukeid valdavalt eramajade elanikud, kel on võimalik kodus oma sõidukeid soodsamalt laadida. Nii on ka ettevalmistamisel  laadimistaristu arendamise meede, millega toetatakse laadijate paigaldamist kortermajade lähedusse, et kortermajade elanikud saaksid kodus või kodu lähedal elektrisõidukeid soodsamalt laadida. Meede avaneb 2025. aastal.

Kliimaministeeriumist lisati, et mida soodsam on elektrienergia keskmine hind, seda odavamaks kujuneb ka laadimistaristu tariif. Selleks soodustab riik taastuvenergia arendamist, et juba 2030. aastal toodetaks Eestis 100 protsenti kogu aastasest tarbimiskogusest taastuvatest allikatest.