"Meie tänasel hinnangul ei ole elektrivõrk veel pikemat aega piiranguks elektriautode kasutuselevõtuks. Elektrilevi investeerib iga aasta võrgu laiendamiseks umbes 100 miljonit eurot ehk pigem on võrgu võimekus alati suurem kui Eestis elektriautode arv," ütles Elektrilevi juhatuse liige Rasmus Armas ERR-ile.

Kui eramajade puhul peaks üldjuhul olema võimalik autolaadijate paigaldus ilma probleemideta, siis väiksema installeeritud elektrivõimsusega kortermajade ning suure autokasutusega ettevõtete jaoks võib laadimistaristu rajamine olla siiski keerukam, tunnistas Armas.

"Koduse laadimise vaates on kindlasti vaja eraldi vaadata era- ja kortermajade lahendusi. Eramajade puhul, kus täna on tüüpiliselt 25 amprit (25 A) või suurem peakaitse, ei teki autolaadimisega üldjuhul probleeme. Kui arvestame, et kodune laadimine võiks toimuda 3x16 A ehk 11 kW võimsusega, siis on võimalik öise ajaga laadida autosse 88 kWh, millega omakorda on võimalik läbi umbes 400 kilomeetrit," rääkis Elektrilevi varahaldusjuht  Armas.

Seejuures ei ole koduomanikul selleks vaja täiendavat võimsust osta, rõhutas ta.

"Kui kõik autoomanikud laeks oma autot terve selle võimsuse ulatuses kogu öö, siis oleks võimalik tüüpilise eramajade või ridaelamute piirkonnas 50 protsendil elanikest soetada elektriauto ja seda selliselt laadida. Arvestades aga tegelikku päevast läbisõitu, siis kindlasti ei ole see vajadus nii suur ja autosid mahub võrku rohkem. Kui näiteks päevane läbisõit ja laadimisvajadus on poole väiksem, siis on võimalik kaks korda rohkem autosid laadida," kirjeldas Armas.

Kortermajade võimalused varieeruvad rohkem

Kortermajade juurde laadimistaristu rajamisel oleneb palju sellest, kas tegemist on kaugküttevõrku ühendatud ja gaasipliitidega majaga, kus elektrisüsteem on nõrgem, või on tegemist uuema ja rohkemat elektritoidet kasutava majaga, ütles Armas.

"Ka kortermajades on laadimisvõimalusi võimalik luua ilma täiendavat võimsust ostmata, kuna sarnaselt eramajadega on ka kortermajade õhtuse tipptarbimise ja öise tarbimise vahe kordades. See võimaldab ka kortermajade juures autolaadijate paigaldamist ja nende kasutamist, kuid läbilaskevõime piir tuleb ette 25 protsendi elanike elektriauto kasutamisel," märkis Elektrilevi juhatuse liige.

Aga ka kortermajade laadimistaristu juures tuleb arvestada, et kuna tegelikult ei ole vaja autot iga öö täies mahus laadida, on ka võimalik laetavate autode hulk suurem. "Elektriautode laiema kasutuselevõtu jaoks on nutikad ja võrgukoormust optimaalselt juhtivad laadimisteenused olemas juba täna," rõhutas Armas.

Sarnane loogika kehtib tema sõnul ka ärihoonete kohta ning üldjuhul on nende puhul läbilaskevõime probleemid väiksemad.

"Küll aga sõltub see väga palju konkreetsest kasutusest ning näiteks pidevalt sõidus oleva auto- või bussipargi puhul võib tänane vaba võimsus väga kiirelt ammenduda," tunnistas Armas.

Raport: elektriautod suurendavad elektritarbimist, aga mitte kriitiliselt

Eesti süsteemihalduri Elering koostatud Eesti elektrivarustuse 2022. aasta aruande kohaselt on kolme peamise elektritarbimist mõjutava teguri hulgas hoonete rekonstrueerimise ja hajatootmise kasvu ning maagaasi osalise elektriga asendumise kõrval ka transpordisektori elektrifitseerimine.

Kui 2022. aasta esimesel poolaastal on rohkem kui kümnes Euroopa riigis üle kümnendiku müüdud sõidukitest täiselektrilised ja 2021. aastal oli 19 protsenti Euroopas müüdud sõidukitest kas täiselektrilised või pistikhübriidid, siis Eestis olid vastavad osakaalud kolm ja viis protsenti. Samas on ka Eestis siiski oodata elektrisõidukite osakaalu suurenemist sõidukipargis, tõdetakse aruandes.

Eesti elektritarbimise stsenaariumite uuringus leiti, et transpordisektori elektrifitseerimine moodustab orienteeruvalt poole kogu elektritarbimise kasvust. Kuid samas leiti ka, et seniste läbiviidud uuringute ja kasutusstatistika järgi on äärmiselt ebatõenäoline, et kõik elektriautod laevad samal ajal, mistõttu ei ole elektrisõidukite arvu kasv elektrisüsteemile väga akuutne probleem.

Kuna samal ajal muutuvad targa laadimise tehnoloogiad üha levinumaks, siis hakkab elektri tarbimine nädalapäevade ja päevasiseselt tundide vahel üha ühtlasemalt jaotuma.

Lisaks aitab elektrisõidukite kasutusele võtmine elektrisüsteemi jaoks suurendada tarbimise paindlikkust, elektrienergia salvestamist ning tulevikuperspektiivis elektrienergia võrku tagasi müümist, seisab aruandes.

Uuring: autoomanikud ei lae oma sõidukeid ühel ajal

Aruandes viidatud elektriauto omanike käitumise uuringu kohaselt ei lae sellise sõiduki omanikud oma autot iga päev isegi mitte siis, kui neil on laadija kodus olemas ning selle kasutamine on lihtne.

Nii olevat Ühendkuningriigis olnud keskmine laadimissagedus nädalas 3,64 laadimiskorda. Kuna keskmiselt sõidetakse ühe autoga 42 kilomeetrit päevas, siis kasutab üks auto umbes 10 kWh elektrit päevas. Seega saaks tavalise 11 kW-se laadijaga selleks vajaliku elektri autosse laadida pisut vähem kui tunniga.

Seetõttu oleks äärmiselt vähetõenäoline, et enamus elektriauto kasutajaid hakkaks oma sõidukeid laadima iga päev ja ühel kindlal ajal. Võimalikku üheaegset laadimist aitaks ka hajutada niinimetatud tark laadimistaristu, lisati uuringu kokkuvõttes.

"Elektriautode kasutuselevõtt toob endaga kaasa mitmeid positiivseid aspekte, nii elektritaristu efektiivsema kasutuse kui transpordi keskkonnamõjude vähenemise läbi," märkis ka Elektrilevi juhatuse liige Armas.

Euroopa Komisjon: Eesti saab ka EL-ilt võrgu tugevdamiseks toetust

Euroopa Komisjoni Tallinna-esinduse juht Vivian Loonela rõhutas oma kommentaaris ERR-ile, et koos uute taastuvenergiavõimekuste loomisega käib kaasas ka elektri jaotusvõrgu tugevdamine, milleks on ette nähtud ka Euroopa Liidu vahendid.

"Näiteks on Eesti oma taastekavas näinud ette meetmed võrkude tugevdamiseks. Lisaks on muud Eestile ette nähtud eurofondid, kokku kaheksa miljardit eurot kuni aastani 2027, kus struktuurifondide alt on samuti võimalik selliseid investeeringuid toetada," ütles Loonela.

Euroopa Parlament kiitis 14. veebruaril paketi "Eesmärk 55" (Fit for 55) raames heaks uute sõiduautode ja väikeste kaubikute CO2 heite vähendamise eesmärgid, mille kohaselt tohib EL-is alates 2035. aastast müüa ainult selliseid uusi sõiduautosid ja kaubikuid, mis ei tekita üldse CO2 heidet. 2030. aastaks on seatud heite vähendamise vahe-eesmärgid, mis on sõiduautode puhul 55 protsenti  ja kaubikute puhul 50 protsenti 2021. aasta tasemest.

Algatuse on juba heaks kiitnud liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, see on läbinud kooskõlastuse faasi Euroopa Parlamendiga ning 14. veebruaril kinnitas parlament kooskõlastatud lõppteksti. Lõpphääletusel peab selle vastu võtma veel ka nõukogu, eeldatavasti toimub see märtsis.

Transpordisektor annab 25 protsenti Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidest ja selleks, et EL saavutaks aastaks 2050 kliimaneutraalsuse, nagu on endale eesmärgiks seadnud, tuleb transpordi heidet vähendada 90 protsendi võrra. Euroopa Komisjoni hinnangul annavad uued reeglid autotööstusele investeerimiskindluse ja soodustavad innovatsiooni ja konkurentsi, mis toob elektriautode hinnad alla.

Heakskiidu saanud määrus ei puuduta veoautosid ega busse.