USA tahab näha Euroopa julgeolekutagatisi sõjajärgsele Ukrainale

USA on palunud Euroopa pealinnadel esitada üksikasjalikud ettepanekud relvastuse, rahuvalvevägede ja julgeolekumeetmete kohta, mida nad võiksid Ukrainale pakkuda osana julgeolekugarantiidest, et lõpetada Venemaa sõda Ukrainaga, kirjutab Financial Times.
Taotlus saadeti teele sel nädalal, ütles FT-le neli dokumendiga tutvunud lääne ametnikku. See sündis siis, kui Euroopa liidrid nõudsid, et Euroopa peaks olema osa Trumpi läbirääkimistest Vladimir Putiniga.
"See [dokument] on viis, kuidas me veendume, et oleme kaasatud," ütles üks ametnikest.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus valitud Euroopa liidrid juba esmaspäeval Pariisi tippkohtumisele, et arutada, kuidas Euroopa saaks Ukrainale toetust suurendada. See sai alguse USA ametnike sel nädalal avaldatud märkustest rahuprotsessi kohta.
Washington kavatseb oma valitsustele saadetava küsimustikuga selgitada välja, milline on Euroopa valmisolek kaitsta Kiievit pärast rahukokkulepet ja milline on hind, mida Euroopa on nõus maksma Moskvaga peetavates läbirääkimistes osalemise eest.
Ametnikud ütlesid, et välisministeerium nõudis üksikasju sõjavarustuse kohta, mida Euroopa pealinnad suudavad pakkuda, ja sõjaväebrigaadide arvu, mida nad oleksid valmis saatma.
USA ametniku sõnul nõuab see konkreetseid ettepanekuid või ideid selle kohta, milline võiks välja näha Euroopa juhitud julgeolekukorraldus.
"Ma ei ole [ankeeti] ise näinud, kuid saan täiesti aru, et see aitaks vestlust põhimõtteliselt fokusseerida," ütles NATO peasekretär Mark Rutte.
Rutte ütles, et sõltumata USA palvest peab Euroopa riikidel olema selge pilt sellest, kuidas nad saavad oma jõupingutusi suurendada.
"Kuulen Euroopa riike kurtmas, et neil ei olnud kohe [läbirääkimiste] lauas kohta," ütles Rutte. "Minu argument on see, et kõigepealt võtke end kokku, arutlege ja...mõelge, milline võiks olla Euroopa panus," sõnas Rutte.
USA taotlus tuleb enne Trumpi Ukraina saadiku Keith Kelloggi ringreisi Euroopa pealinnades, mis algab järgmisel nädalal Brüsselis.
Küsimus Kelloggi rollist
Kelloggi nime ei olnud sel nädalal Trumpi avaldatud neljaliikmelises USA läbirääkimismeeskonnas, kes peab kõnelusi Moskvaga, mistõttu tekitab see Euroopa ja Ukraina ametnikes küsimusi, kui aktiivselt ta Trumpi rahualgatuses osaleb.
USA ametnike sõnul pakkusid Kellogg ja teised Trumpile erinevaid valikuvõimalusi.
Kellogg ütles laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil, et arutelud olid "kahekäiguline protsess".
"[USA Lähis-Ida saadikul Stephen Witkoffil] on Venemaa rada. Mul on Ukraina ja Euroopa rada," ütles ta.
Küsimusele, kas Kelloggi mõju kahanes, vastas USA ametnik, et tema ajakava räägib enda eest.
"Ta pole mitte ainult osa meeskonnast, nagu ütles Valge Maja pressiesindaja, vaid tema diplomaatiline tegevus Münchenis, järgmise nädala alguses Brüsselis ja eelseisev reis Kiievisse, nagu Zelenski isiklikult eile märkis, räägivad enda eest, tuues esile tema juhtivat rolli selles küsimuses," ütles USA ametnik.
Laupäeval ütles Kellogg, et ta ei arva, et eurooplased oleksid rahuläbirääkimistel "laua taga", kuid et ta räägib Euroopa pealinnadega, et tagada nende seisukohtade arvesse võtmine.
Üks lääne kõrge ametnik ütles, et Kelloggi keskendumine sellele, mida lääneriigid saaksid Ukraina julgeoleku tagamiseks teha, mitte sellele, milliseid rahalisi järeleandmisi nad Kiievilt vastutasuks saaksid, tähendab, et Venemaa ei ole temaga suhtlemisest eriti huvitatud.
Kolm läbirääkimistega kursis olevat Venemaa allikat ütlesid, et Kreml keskendus isikutele, keda pidas Trumpiga otsesemalt seotud olevaks ja kellel oli parem ülevaade teemast, mistõttu Moskva jõudis järeldusele, et Kellogg oli osaliselt kõrvale jäetud.
USA ametniku sõnul on Kellogg olnud Trumpi üks lähimaid riikliku julgeoleku nõunikke peaaegu kümme aastat ning nende suhe on Washingtonis hästi teada.
Venemaa peab teiste vahendajate, nagu Witkoff – kes tagas sel nädalal Ameerika õpetaja vabastamise Venemaa vanglast – ja riikliku julgeoleku nõuniku Mike Waltzi, sidemeid Trumpiga otsesemaks ning nende arusaamist teemast paremaks, ütlesid allikad.
"Kui ta on saadik, oleks ta pidanud kiiresti looma kontakte Venemaal ja Ukrainas, palkama mõlema riigi eksperte ja nii edasi," ütles endine kõrge Kremliga seotud ametnik. "Witkoff tegutses kiiremini kui tema."
Teine Venemaa läänega suhtluses osalenud isik märkis, et Moskva nägi Kelloggi rolli peamiselt tseremoniaalsena.
"Tõsised kõnelused, nagu te teate, käivad Moskvaga ja selleks on vaja tõsiseid inimesi," ütles allikas. Kelloggi ülesanne on tema sõnul rääkida ukrainlaste ja eurooplastega ning esineda televisioonis.
Edasine edu kõnelustel sõltub otsesemast kontaktist Trumpi ja Putini vahel, lisas allikas.
"Trumpi meetod on saata alguses keegi selline ja muutuda hiljem tõsiseks. Probleem on aga selles, et tema vastaspool on Vladimir Putin, kes on inimeste vahelistes suhetes temast mitme klassi võrra üle."
Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et läbirääkijate koosseis on USA siseasi. "Presidendid on väljendanud poliitilist tahet dialoogi edendada ning USA presidendi eesõigus on määrata selleks sobiv isik."
Kelloggi jätkuvad kõnelused Ukraina ja Euroopaga viitavad sellele, et ta võib siiski rahuprotsessis olulist rolli mängida, ütlesid kaks lääne ametnikku ja endine Venemaa kõrge ametnik.
"Kellogg on endiselt asjaga seotud," ütles esimene lääne ametnik. "Mõned [Euroopa] pealinnad ei võta teda tõsiselt ja ma arvan, et see on vale lähenemine."
Endine kõrge Vene ametnik ütles, et Trump oli Kelloggi läbirääkijate nimetamisel unustanud, kuid parandas end hiljem, saates ta Euroopasse. "Võib-olla leidub talle siiski mingit kasutust."
Toimetaja: Aleksander Krjukov