Veebruari alguses avaldas riigikontroll hooldereformi auditi, kust ilmnes, et hooldekodukoha kättesaadavus keskmise pensioni eest, mis oli pooleteise aasta eest tehtud reformi eesmärk, on eest ära libisemas ning hooldekoduteenus oodatust rohkem kallinenud.

Merivälja Südamekodus elava inimese lähedane (nimi toimetusele teada) jagas ERR-iga enda viimaste aastate kogemust, mis annab talle samuti alust oletada, et reformi positiivne mõju kaob lähiajal. Tema lähedase esimene hooldereformi järgne arve 2023. aasta juulis oli veidi üle 1400 euro, millest kliendi kanda jäi veidi üle 850 euro ja omavalitsus tasus 550 eurot.

Juba sama aasta septembriks oli arve kasvanud 1650 euroni, millest patsient tasus veidi üle 1000 euro ja omavalitsus 600 euro ringis. Tänavu veebruaris oli koguarve juba ligi 1950 eurot, millest patsiendi osa ületas 1270 eurot ja omavalitsus maksis 650 eurot.

1. aprillist on teatavaks tehtud veel üks hinnatõus ja alates sellest on kogusumma umbes 2050 euro ringis, millest patsiendi tasuda jääb umbes 1300 ja omavalitsuse poolt 700 eurot. 

"Reformi  järgselt on tõusnud arve kliendile juba ca 500 eurot ehk sellise tempoga jätkates on aasta pärast see riigipoolne toetus hinnatõusu sulanud," tõdes Südamekodu kliendi lähedane ja lisas, et teenuse üle ei kurda ta sugugi, see on olnud hea.

Ta oletas, et arvatavasti on hinnad teisteski hooldekodudes jõudsalt kerkinud, kuid ta pole sellesse süvenenud, sest hooldekoduvahetus on emotsionaalselt raske ettevõtmine – ei taha ju hooldekodu rutiiniga harjunud lähedasele uut stressi tekitada.

"Nii neelavadki omaksed üldjuhul hinnatõusud ja muud ebameeldivad muudatused tavaliselt lihtsalt alla," lausus hooldekodu kliendi pereliige. "Arvan, et kui riik otsustas omastehooldust rahaliselt toetada, siis peaks kohalikel omavalitsustel olema ka õigus hinnakujunduses kaasa rääkida".

Privaattubade hinnatõus on olnud keskmisest suurem

Südamekodude juhatuse liige ja arendusjuht Meelis Mälberg ütles, et konkreetse elaniku arveid nägemata on keeruline öelda, millest on hooldekodu kohatasu sedavõrd kiire tõus tingitud, aga baasteenuse hind Merivälja Südamekodus sellises mahus kindlasti tõusnud ei ole. 

"Summadest eeldame, et sellel konkreetsel kliendil on hinda mõjutanud lisaks kas muutunud hooldusvajadus või elab klient privaattoas. Privaattubade järele on suur nõudlus ning neis on olnud kohatasu hinnatõus tõepoolest keskmisest veidi suurem. Mõnikord mõjutavad arvet veel lisanduvad kulud – mähkmed, ravimid, lisateenused ja muu taoline – ilma konkreetseid arveid nägemata on raske vastata, mis täpselt selle konkreetse hinnamuutuse taga on," lausus Mälberg.

Tema sõnul on kohatasude tõusu kõige enam mõjutanud tööjõukulude kasv. Et meeskond oleks kvalifitseeritud, tuleb kõigile hooldekodu elanike heaolusse panustavatele töötajatele maksta väärilist töötasu ja lisaks koolitada ja arendada järjepidevalt kogu meeskonda.

Mälberg tõi välja, et näiteks Merivälja Südamekodus on tööjõukulud võrreldes 2023. aasta suve ehk reformieelse ajaga kasvanud selle aasta 1. aprilliks eelarves 38,6 protsenti.

"2025. aasta hinda on sisse planeeritud juba ka kõikide valdkondade töötajate palgatõus alates 1. aprillist ning täiendava hoolduspersonali palkamine," selgitas hooldekodu arendusjuht.

Samal ajal on baashinna tõus hooldekodukoha eest kasvanud 38,7 protsenti, seejuures suurim hinnahüpe oli 2023. aasta septembris, mil see kasvas üle 17 protsendi, eelmise aasta 1. aprilliks tõusis hind üle üheksa protsendi võrra ja selle aasta samaks kuupäevaks lisandub veel kaheksa protsenti.

"Aprillist tõuseb tõesti kohatasu kõikides Südamekodudes, kokku 1200 elanikul. Hinnatõusu mõjutavad mitmed komponendid koos. Kõige suurem mõjutaja on palgafond, aga mõjutavad ka üldine hinnatõus – ostetav kaup, meditsiiniteenused, kommunaal- ja küttekulud, samuti maksutõusud," loetles Mälberg.

Iru hooldekodu tõstis hindu aasta algul

Tallinna linnale kuuluva Iru hooldekodu direktor Jaanika Luus ütles, et nemad on alates 1. jaanuarist 2023 hinda kergitanud ühel korral ja lähiajal seda kindlasti rohkem tõsta ei plaani.

Iru hooldekodu hoolduskomponent on alates sellest aastast 856 eurot ning see tõusis 12 protsendi ehk 124 euro võrra. Kliendi omaosalus, mis sisaldab majutust, toitlustust, hooldus- ja tervishoiukulusid ja muud sellist, on alates jaanuarist 1114 eurot ning tõusis kaheksa protsenti ehk 79 eurot. Kokku teeb see kohatasuks 1970 eurot kuus.

Luus rõhutas, et Iru hooldekodu osutab üldhooldusteenust valdavalt ulatusliku abivajadusega inimestele: levinumad diagnoosid on näiteks insuldi-infarktijärgsed seisundid, krooniline neeru- ja südamepuudulikkus, suhkrutõbi hulgitüsistustega, erinevad onkoloogilised haigused, Parkinsoni tõbi, sclerosis multiplex, HIV-postiivsed, stoomidega kliendid, psüühika- ja käitumishäiretega, Downi sündroomiga kliendid.

"Meie hind on universaalne, meil on kõik hinna sees – ravimid, hooldusabivahendid, mähkmed, transport ja arstiabi, mis puudutab kliendi omaosalust – need tasume kõik ise," selgitas Luus. "Me ei teeni kasumit, kõik, mis kohatasudest tuleb, on meie enda maja kulude katteks, sest kuigi oleme kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, peame end ikka ära majandama".

Edasine hinnaliikumine sõltub Luusi sõnul sellest, milline saab olema palgasurve, kuid lähiajal ei pea ta palkade tõusu tõenäoliseks, sest kohatasu enam tõsta ei saa – inimesed ei tuleks sellega lihtsalt toime.

Luus tõi välja, et praegu riigi rahastuse kaudu tulev hoolduskomponent, mille kaudu töötajate palku tõsteti, puudutab ainult hoolduspersonali, kuid paraku ei ole suur osa personalist hooldajad, vaid on ka köögi- ja haldustöötajad, tegevusjuhendajad, spetsialistid, administratsioon ja juhataja. Nende palk hoolduskomponendi alla ei kuulu, kuid palka tuleb maksta kõigile.

Uued nõuded tekitavad hooldussektoris palgasurvet

Tuleval aastal hakkab kehtima sotsiaalkaitseministri määrus, mis paneb paika uued nõuded hooldekodutöötajate suhtarvule. Luusi hinnangul on enamik hooldekodusid tulevikus nõutava suhtarvu juba praegu saavutanud.

"Kõik sõltub väga palju regioonist, Tallinnas on palju suuri haiglaid, võistleme personali pärast, hajaasustusega piirkondades on jälle inimesi vähem, igal pool on omad mured. Tahetakse ju, et personal oleks koolitatud ja hea," lausus Luus ja lisas, et kehtestatavad uued nõuded on tegelikult väga head, sest annavad ka ühiskonnale signaali, mida hooldekodus pakutakse.

"Muidu laveerimegi võimaluste ja lõpmatute ootuste vahel hooldusele. Ühel hetkel peab need ootused ka sõnastama," tõdes Iru hooldekodu juht.

Ka Südamekodude juhatuse liige märkis, et hooldereform muudab personali leidmise keeruliseks – reformi tõttu otsivad tööjõudu kõik eakatekodud üle Eesti, mis tekitab hooldussektoris väga suure palgasurve.

"Tööjõukulude kasvu tõukab tagant hooldereform, millega oli riigi eesmärk tellida paremat, inimkesksemat ja kvaliteetsemat teenust läbi selle, et hooldekodud palkavad rohkem personali ja koolitavad süsteemselt töötajaid," lausus Mälberg.

Tema sõnul on ka Südamekodudes eesmärk täita järgmiseks aastaks seatud hooldustöötajate arvu nõuded selle aasta jooksul. Riik nõuab reformiga kokku lepitud hooldustöötajate arvuni jõudmist ühe hooldatava kohta järgmise aasta juuliks.

Merivälja Südamekodus palgatakse järgnevate kuude jooksul juurde kümme hooldustöötajat ja kogu Eestis tuleb hooldereformiga seoses tööle võtta sadakond hooldustöötajat. See kajastub ka 2025. aastaks eelarvestatud hindades.

Kuna viimastel aastatel on hooldekodude hinnatõusu tempot dikteerinud valdavalt hooldereform, siis peaks pärast 2026. aastaks seatud nõuete täitmist nii tööjõuturu kui ka palgakasvu olukord Mälbergi hinnangul stabiliseeruma, välja arvatud juhul, kui juhtub mingeid muid suuri muudatusi, nagu on olnud viimaste aastate hüppelised hinnatõusud ja ka näiteks maksutõusud.

Ministeerium: ilma reformita oleks seis veel keerulisem

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeteenuste poliitika juht Maarika Tarum ütles, et 2022.-2023. aastal tõusid hooldekodude kohatasud 21,8 protsenti ning see on seotud reformi ja üldise majanduskeskkonnaga.

"Ilma reformita oleksid pered ja omavalitsused praegu veelgi keerulisemas majanduslikus olukorras," lausus Tarum.

Ta tõi välja, et tänavu saavad omavalitsused tasandusfondist ja tulumaksust üldhoolduse paremaks kättesaadavuseks lisaks oma panusele kokku 66,8 miljonit eurot, mida on 12 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Lisaks prognoositakse sellel aastal 5,3-protsendilist pensionide tõusu ning 1. aprillil toimuv indekseerimine peaks tõstma keskmise vanaduspensioni 813 euroni.

"Koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga seirame jooksvalt kohalike omavalitsuste koormust kulude katmisel ja vajadusel planeerime ühiselt vajalikud sekkumised ja nõustamised," lisas hoolekandeteenuste poliitika juht.

Sotsiaalministeerium tegeleb aga hooldereformiga edasi: järgmiseks aastaks valmivad reformi mõjuhinnang ja vajalikud seadusmuudatused, mis põhinevad kogutud analüüsidel ja uuringutel, et reformi jätkuvalt parandada. Lisaks on Tartumi kinnitusel töös ka hinna kujunemise järelevalve metoodika ja juhendmaterjalide loomine.

2024. aasta 1. aprilli seisuga oli Eestis umbes 230 üldhooldekodu, kus elas umbes 10 500 inimest. Neist 92 protsenti olid vanaduspensionärid. Erahooldekodudes oli 60 protsenti ja munitsipaalhooldekodudes 40 protsenti teenusesaajatest.