Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas teisipäeval, pärast Briti, Saksa, Itaalia, Hispaania, Poola ja Taani valitsusjuhiga peetud kohtumist, et rahuga Ukrainas peavad kaasnema tugevad ja usaldusväärsed julgeolekutagatised.

"Me taotleme tugevat ja püsivat rahu Ukrainas. Selle saavutamiseks peab Venemaa lõpetama oma agressiooni ning sellega peavad kaasnema tugevad ja usaldusväärsed julgeolekugarantiid ukrainlastele," ütles Macron sotsiaalmeedias pärast erakorralisi kõnelusi ning telefonikõnet Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

"Muidu on oht, et selle relvarahuga läheb nagu Minski kokkulepetega," ütles Prantsuse president, kui viitas paktidele, millega püüti 2014. ja 2015. aastal lõpetada konflikt Ukraina idaosas.

Üks kõnelustega kursis olev anonüümsust palunud ametnik ütles uudisteagentuurile Reuters, et riigijuhid leidsid, et Ukrainas relvarahu sõlmimine ilma samal ajal püsivas rahulepingus kokku leppimata on ohtlik ning nad on valmis andma Ukrainale julgeolekugarantiid sõltuvalt Ameerika toetuse tasemest. "Me nõustume president [USA presidendi Donald] Trumpiga lähenemises "rahu läbi jõu"," ütles anonüümseks jääda soovinud ametnik.

Macron kutsus Pariisi kohtumise kokku pärast seda, kui Trump algatas rahuläbirääkimised Venemaaga, jättes Euroopa liitlased ja Ukraina teisipäeval Saudi Araabias algavatest läbirääkimistest sõja lõpetamise üle välja.

USA otsus on tekitanud Euroopa riikide seas arusaama, et nad peavad Ukraina julgeoleku tagamiseks ise rohkem ära tegema.

Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer, kes ütles enne kohtumist, et on valmis saatma Ukrainasse rahuvalvevägesid, ütles esmaspäeval Pariisis, et USA peab võtma Euroopa riikide suhtes kohustuse saata julgeolekuohu korral sinna oma üksusi. Ta ütles, et on liiga vara öelda, kui palju Briti sõdureid ta oleks valmis saatma.

Rahuvalvejõud ei suurendaks mitte ainult otsese vastasseisu ohtu Venemaaga, kes alustas 2022. aastal oma täiemahulist sissetungi Ukrainasse, vaid paneks ka Euroopa relvajõud suurema surve alla, mille aastakümnete pikkuse suhtelise rahu tõttu kasinad arsenalid on Ukraina varustamise järel niigi ammendumas.

Samuti on keerulisi küsimusi selle kohta, kuidas mõned Euroopa riigid, kelle rahanduslik olukord on niigi keeruline, maksavad selliste laiendatud sõjaliste kohustuste eest.

Starmeri surve rahuvalvajate saatmiseks näis tõmbavat eraldusjoone tema ja Pariisis osalenud Saksamaa kantsleri Olaf Scholz, Itaalia peaministri Giorgia Meloni, Poola peaministri Donald Tuski ja ja Hispaania peaministri Pedro Sancheze vahel.

Scholz ütles, et ilma Ukraina nõusolekuta ei saa rahulepingut sõlmida, kuid ütles, et jutt Saksa rahuvalvemissioonist Ukrainas on "väga kohatu" ilma rahulepinguta.

Nii tema kui ka Tusk ütlesid aga, et EL-i rangeid eelarvereegleid tuleks lõdvendada, et võimaldada rohkem kulutusi kaitsele, ilma et riigid EL-i eelarvepuudujäägi reeglite vastu eksiksid.

Itaalia allikate sõnul seadis Meloni kahtluse alla ka rahuvalveplaani.

"Täna oli kasulik arutada erinevaid laual olevaid hüpoteese. See, mis näeb ette Euroopa sõdurite paigutamist Ukrainasse, tundub mulle olevat kõige keerulisem ja võib-olla ka kõige vähem tõhus ning ka selles osas väljendasin Itaalia kahtlusi," ütles ta allikate sõnul.

Põhjamaid ja Balti riike esindanud Taani peaminister Mette Frederiksen ütles, et on valmis arutlema vägede paigutamise üle ning et Euroopa peab suurendama oma toetust Ukrainale, suurendades samal ajal siseriiklikke kaitsekulutusi.

"Venemaa ohustab praegu kahjuks kogu Euroopat," ütles ta ajakirjanikele.

Macron rääkis Trumpiga enne kohtumisi, ütlesid mõlema riigi ametnikud esmaspäeval. Valge Maja ametnik nimetas seda "sõbralikuks kõneks", milles nad rääkisid Pariisi kohtumisest ja kõnelustest Saudi Araabias.

Ka Ukraina president ütles, et tal on Macroniga julgeolekugarantiide teemal "pikk" kõne. "Me jagame ühist nägemust: julgeolekugarantiid peavad olema tugevad ja usaldusväärsed," ütles Zelenski sotsiaalmeediakanalis X, lisades: "Iga teine ​​otsus ilma selliste tagatisteta – näiteks habras relvarahu – oleks ainult järjekordne Venemaa pettus ja eelmäng uuele Venemaa sõjale Ukraina või teiste Euroopa riikide vastu."