Margus Tsahkna sõnas "Esimeses stuudios", et Vladimir Putin ise otseselt kõneluste algamist ei saavutanudki, vaid selle kinkis talle Donald Trump.

"Kui vaatame, mida Putin on saavutanud kolmepäevase erioperatsiooni asemel kolme täissõja-aastaga, siis mingit strateegilist edu ta ju pole saavutanud. Ta pole teinud ühtki suurt läbimurret ja isegi Kurski oblast osaliselt on ju Ukraina käes. Nüüd ta proovib edu saavutada kõneluste käigus ja selle ukse avas talle Trump," rääkis välisminister.

Putini vaatest on Tsahkna sõnul tegemist absoluutse võiduga.

"Juba kas või see, et need kõnelused algasid ja algasid nii, et täna ju Putin dikteerib teemasid, kuni selleni välja, et mida Trump ka viimaste tundide jooksul on öelnud. Ehk see narratiiv, mida Putin on rääkinud, on millegipärast saanud samamoodi Trumpi omaks, mida me ei kujutanud võib-olla isegi kuu aega tagasi ette. See on kindlasti halb. Ainukene diktaator, ainukene türann, ainukene agressor, ainukene sõjakurjategija siin on ikkagi Putin, selles ei ole ju mingit kahtlust," rääkis Tsahkna, viidates Trumpi kolmapäevasele sõnavõtule, milles nimetas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit valimisteta diktaatoriks.

See, et Trump nõuab Ukrainas valimiste korraldamist, on Tsahkna sõnul samuti järjekordne näide Putini nõudmistest.

"See on järjekordne näide, et Putin on seda ju nõudnud. Putin on välja öelnud, et tema ei kirjuta midagi alla Zelenskiga, tema ei aruta midagi Zelenskiga, kuna Zelenski pole legitiimne juht," selgitas Tsahkna.

"Ja nagu Putin oleks. Putin pole ilmselgelt mingi legitiimne juht, Venemaal pole ammu valimisi toimunud," lisas ta.

Tsahkna märkis, et Ukrainal ei ole ka puhtalt praktiliselt võimalik sõjaolukorra ajal demokraatlikke valimisi korraldada, sest miljonid inimesed on kas rindejoonel sõdimas või riigist põgenenud ja valijaregistreid ei pruugi olla.

"Ja juhul kui Zelenski peaks korraldama valimised, peaks ta sõjaseisukorra peatama. See tähendaks ka seda, et sõdurid lähevad rindelt ära koju ja siis pole enam mingit juttu sellest, et Ukrainat üldse alles jääb, sest ega Putinil ei ole mingit soovi oodata, et mingid valimised toimuksid. Nii et see nõudmine on järjekordne näide sellest, et see on hoopis midagi muud, mida tegelikult oleks vaja teha," rääkis välisminister.

Tsahkna sõnas, et vaatamata praegustele USA vastuolulistele sõnumitele jäävad Euroopa ja USA suhted tugevaks, kuid need on lihtsalt varasemast teistsugused.

"See eeldab, et me peame ise nüüd jalgele tõusma. Neid äratuskellasid on helistatud vähemalt 2008. aastast, kui Venemaa läks Gruusiasse sisse, 2014. aastal ja neid hetki on veel. Ei ole aega enam oodata kellasid, vaid tuleb üles ärgata. Ja rääkides viimastel päevadel ja kohtudes – kommunikatsioon on väga aktiivne Euroopa partneritega –, Euroopa on tegelikult paremas seisus kui ma arvasin," lisas ta.

Suurbritannia endine peaminister Boris Johnson ütles kolmapäeval, et Trumpi Ukraina-teemalised kommentaarid ei ole mõeldud olema ajalooliselt täpsed ning Trump üritab oma sõnavõttudega mõjutada Euroopat ennast kokku võtma. "Loomulikult ei alustanud Ukraina sõda. Sama hästi võiks öelda, et Ameerika ründas Jaapanit Pearl Harboris," kirjutas Johnson sotsiaalmeedias.

Tsahkna nõustus Johnsoniga. "See, mida Trump räägib, on vale. Me kõik teame seda. Meil polegi mõtet kogu aeg sellega kaasa minna, vaid peame keskenduma sellele, mida meie saame teha," ütlse ta.

"Ja mitte isegi olla veel sügavamalt murelikud ja teha mingisuguseid avaldusi, vaid Euroopal on võimalik näidata oma tegudega, raha, sõjalise abi eraldamisega Ukrainale, et me oleme jätkuvalt Ukraina taga, oleme võimelised väga suures osas asendama USA abi, mis võib-olla pannakse seisma – praegu veel (USA eelmise presidendi) Joe Bideni abi läheb üle piiri Ukrainasse –, ja võimaldama Ukrainal edasi sõdida, jääda kindlaks oma eesmärkidele. Ja seal pole muud eesmärki, kui jääda ellu," kommenteeris Tsahkna.