ERJK juht Oviir: erakonnaseaduse eelnõu on pool rehkendust

Justiitsministeerium on saanud valmis erakondade seaduse eelnõu, mis täpsustab mitmeid seniseid sätteid või loob uusi reegleid. Samas jäävad ERJK juhi Liisa Oviiri sõnul mitmed olulised asjad lahenduseta, näiteks erakondade sidusorganisatsioonide ja valimisliitude tõhusam kontroll.
Selle eelnõu menetlemise ajalugu on ju päris pikk. 2020. aastal võimul olnud erakonnad tahtsid Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) üldse likvideerida. 2021 võimule tulnud valitsus lubas ERJK-le tohutult volitusi juurde. Nüüd on selline kohitsetud variant lõpuks laual, kuid ilmselgelt valitusliit ei suutnud radikaalsemas variandis kokku leppida?
Ütlesin eile ka põhiseaduskomisjonis, et kui tervet rehkendust ei jõua, siis pool on ikkagi parem kui mitte midagi. ERJK-l tekib õigus küsida kolmandate isikute käest dokumente ja informatsiooni, see osa on tõesti väga hea. Aga lahenduseta jäid sisuliselt valimisliitude teema. Veidi muudetud sidusorganisatsioonide küsimus ei hakkagi kunagi selliselt tööle. Kui aga seadusandjal ei ole soovi või vajadust suurteks muudatusteks, sellisel juhul on ka see juba ikkagi samm edasi.
Kuna eelnõu eesmärk on poliitikas ringleva raha täpsem tuvastamine, siis pole ju ka erilist alust loota, et erakonnad seda asja innukalt ajaks?
Ühes mõttes on see hästi armas, kuna ei saadud kokkuleppele, et siis las riigikogu nagu tegeleb edasi. Tegelikult siis see kipub minema sinna kuhu alati. Ma kardan, et räägime sellest taas aasta pärast, kahe aasta pärast ja veelgi kaugemas tulevikus. Selles situatsioonis on vahetevahel keeruline hoida optimismi.
Pärast viimaseid riigikogu valimisi kirjutati ja räägiti palju liberaalset maaimavaadet edendava SALK (Sihtasutus Liberaalne Kodanik) tegevusest. Meil on hulk mittetulundusühinguid, mis selgelt on maailmavaatelise ja vahel ka konkreetse erakondliku kallutatusega, aga see eelnõu nende tegevust ju paremini ei reguleeri?
Eelnõus eeldatakse endiselt, et sidusorganisatsioon on erakonna poolt tunnustatud muu juriidiline isik. Erakond peaks ERJK-d teavitama, kui tal on sidusorganisatsioon. Aga erakonnad pole ju 13 aasta jooksul teavitanud mitte ühestki sidusorganisatsioonist! Ma usun, et plaanitavate väikeste muudatuste taustal ei tehta seda ka edaspidi.
SALK, portaal Objektiiv, Ühiskonnauuringute Instituut ja palju teised ühendused hoiavad tegelikult pöialt ju teatud kindlatele erakondadele. Selliste ühenduste olemasolu on kindlasti osa demokraatiast. Teie ei saa aga endiselt minna nende käest küsima, kas nad on mõne erakonnaga konkreetselt seotud ja erakondi toetanud?
Kolmandatelt isikutelt teatud info küsimise õigus meil selle eelnõuga tekib, aga jällegi – me saame küsida ikkagi neid asju, mis on seaduse mõttes relevantsed. Minu jaoks ei ole see küsimus, et me hirmsasti tahaksime saada veel mingite organisatsioonide üle siis sellist järelevalvefunktsiooni.
Pigem on küsimus, et õigusselguse mõttes ja ka ühiskondlike emotsioonide maha tõmbamise mõttes oleks hea, kui oleks selgus kas ühte või teist pidi. Meil on hall ala ja tegelikult on paljud osapooled ka pahased, kui selle halli ala sees ERJK üritab kuidagi mingit õigusselgust tekitada.
Sama küsimus puudutab ka valimisliite, ka siin ei ole mitte mingisugust edasiminekut toimunud? Valimisliitude tegevust pärast valimisi on vaba igasugusest valimisjärgsest aruandlusest ja kontrollist? Erakonnad on aga luubi all, see ei ole ju õiglane?
Asja keerukus on selles, et erakond on mittetulundusühing, valimisliidul sellist selget juriidilist vormi pole. Nad on praegusel hetkel seltsingud ja see on võlaõiguslik mõiste, mis ütleb, et mingisugune inimeste punt on koos ja toimetavad ühise eesmärgi nimel.
See ühine eesmärk on üldjuhul minna valimistele. Nad siis teavitavad sellest valimistele minekust, käivad valimistel ära ja esitavad valimisaruande. Aga mis saab edasi?
Volikogus olles seltsingut ei ole, kontrolli ei ole ja samas on võimalik, et nende rahastus võib tulla väga erinevatest kohtadest. Mina oleksin praeguses seisus üsna ettevaatlik selles osas. Ka meil on neid piirkondi, mis võivad olla idanaabri suurema tähelepanu all. Selles osas see kontrolli puudumine tundub minu jaoks ohtlik.
Samas ei saa neile panna sama keerukaid kohustusi kui erakondadele, kellel on riigi rahastus ja kes omavadki ka töötajaid ja teistsugust võimekust. Täpselt sarnaste kohustuste panek valimisliitudele võib tähendada, et valimisliidud kaovad ära.
Valimisliidud peavad ju pakkuma võimalusi inimestele, kes ei taha olla otseselt poliitiliselt aktiivsed. Seadusandjal tuleb leida see niisugune mõõdukas tasakaal, et me ei kaota ära valimisliite, aga samas tagame ka sellised riigi mõttes vajalikud hoovad.
Toimetaja: Valner Väino