USA-l ja Venemaal ei ole võimalik ilma Ukraina ja Euroopata sõja lõppemises kokku leppida, ütles Kersti Kaljulaid "Esimeses stuudios".

"Tegelikult ikkagi päriselt ei ole ju võimalik ette kujutada, et Venemaa ja USA näiteks lepivad kokku, et sõda Ukrainas lõpeb. Miks peaks Ukraina sellisel juhul lõpetama vastupanu? Sama vähe on võimalik kokku leppida selles, mida peab tegema Euroopa olukorras, kus Euroopat ei ole laua taga. Ma arvan, et see realiteet ei ole muutunud vaatamata huvitavatele sõnavõttudele," rääkis ta.

Hirm selle ees, et Euroopa ja Ukraina jäävadki võimalikelt rahukõnelustelt kõrvale, on Kaljulaidi hinnangul seotud sellega, et Euroopa ei ole siiani enda kaitse eest piisavalt vastutanud.

"Need hirmud ei tule mitte sellest, mida täpselt arvavad ameeriklased või venelased. Need hirmud tulevad sellest, et Euroopa polegi võtnud iseenda kaitsmise eest täit vastutust. Meile on pikalt räägitud, et kulutage rohkem. Ma muidugi tahaksin meenutada teisalt seda, et kui on räägitud varem, näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron rääkis strateegilisest autonoomiast, siis tegelikult läksid ameeriklased selle peale ise ka väga närvi," rääkis Kaljulaid.

"Ja külma sõja perioodil, olen aru saanud, oli see (USA panusele toetumine) ka teatud määral eesmärgistatud tegevus, sest Euroopa võimed ei olnud mitmekülgsed. Ja ei ole ka täna mitmekülgsed, muu hulgas seepärast, et nii on olnud arusaam – ameeriklased tagavad midagi, mida eurooplased ei tee, näiteks võime suurte lennukitega palju asju ühest kohast teise nihutada," selgitas president.

Kuigi olukord on keeruline, ei peaks Eesti inimesed Kaljulaidi sõnul muretsema, sest Eesti kaitseväe baasides on liitlaste sõdurid, samuti on Soome nüüd NATO-s.

Kaljulaidi sõnul suudab Euroopa enda kaitse eest vastutuse võtta, kuid tõdes, et usalduse taastamine USA suhtes võtab aega.

"Loomulikult pole asjad hästi ja see löök usaldusele, mis on olnud liitlastel USA suhtes, on väga suur. Kuidas ja kui kaua seda koristatakse, ei tea keegi. Aga kui vaatame, et ka kõige halvemate stsenaariumite puhul siiski, juhul kui Euroopa tõesti peab võtma enda eest suuremat vastutust, siis Euroopa majanduslikult on võimeline seda tegema. Ja võib juhtuda, et me ei hiline ja teeme seda piisavas mahus. See on täiesti tõenäoline täna," rääkis ta.

"Meie poliitikute ja diplomaatide töö on sinnapoole töötada. Me oleme seda ka kogu aeg teinud, nüüd võib-olla mõnes mõttes läks see töö lihtsamaks. Aga vajaliku kiiruse ja mahu saavutamine tegudes on keeruline," sõnas ta.

Suhetes USA-ga ei tohiks Euroopa ja Ukraina olukorda veelgi lõhestada, märkis Kaljulaid.

"Ma tahan loota – ma näen, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on väga mures, mis on arusaadav, põhjendatud –, et sildade põletamisega ei tohi kaasa minna. Tegelikult peab suhtlema Donald Trumpiga, sest ta on järgmised peaaegu neli aastat USA president. Me ei tohi minna selleni, kus me hakkame hagu alla panema sellele niigi tekkinud lõhele," rääkis Kaljulaid.

"Samal ajal peame näitama, et me oleme jõud. Sest jõud on see, mis kahjuks loeb ja maksab. Meil on see majanduslik jõud, me lihtsalt peame konverteerima selle praegu ka sõjaliseks jõuks. See polegi lihtne, see on väga valus. Meie juba teame, mida tähendab 3,5 protsenti, see on väga suur koormus ühiskonnale. Teised veel ei tea," lisas ta.