Eurooplased muretsevad nii Ukraina rahukõnelustest väljajäämise kui ka USA julgeolekutoetuse vähenemise pärast. Peaminister Kristen Michali hinnangul ei saanud ameeriklaste sõnumid Euroopa riigijuhtidele mingisuguse tohutu üllatusena tulla ja pigem on tekkinud olukord paljusid motiveerinud. Selles, et Pariisi kohtumisel esindab Balti riike ja Põhjamaid Taani, peaminister probleemi ei näe. Eestil on võimalik teisi mõjutada ja seda eelkõige oma tegudega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie konkreetsed sammud on seesama, mis välja öeldud. Kaitsekulutuste kasv. Teiseks Ukraina võimalikult kiire aitamine - see on kõige olulisem, eriti praegu, kus sellist määramatust ja ebamäärasust tuleb õhku juurde. Kolmandaks sellise konkreetse karge joone hoidmine Euroopa suhtluses, sest põhiline siiski on Venemaad sundima oma eesmärke muutma, mitte omavaheline vaidlus," ütles Michal.

Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi sõnul on oluline rõhutada, et eurooplased ei soovi minna oma taburetiga Ukraina kapitulatsioonikõnelustele, vaid me ei luba kellelgi otsuseid teha enda eest. Euroopa peab praegu olema ülimalt kindlameelne.

"Kindlasti ei tohi kaotada närvi ja sattuda kuidagi ise visklema parajasti tekkinud uudiste valguses muutma positsioone või langema ka pisaratesse põrandale. Sellest kõigest mingisugust kasu ei ole. Me teame, mis on kaalul. Me teame, mida meie tahame, millist rahu me soovime, et ta oleks püsiv ja õiglane, ja me teame, mida selle jaoks tuleb teha. Nüüd on tarvis neid tegusid ka päriselt teha," rääkis Vseviov.

Suurbritannia peaminister Keir Starmer teatas enne Pariisi kohtumist, et nemad on valmis pärast rahu sõlmimist Ukrainasse oma vägesid saatma.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütleb, et mingisuguseid kindlaid läbirääkimisi sel teemal veel ei peeta ja pigem kombatakse teineteise valmisolekut. Palju hakkab määrama rahuleping. Näiteks, võimalikule kontaktjoonele jäävate Venemaa sõdurite hulk mõjutab Ukraina väekoosseisu, millest omakorda sõltub Euroopa vägede või liitlaste rahutagamise suurus.

"Eesti seisukohast on ülioluline, et me ei saa Euroopa enda julgeolekus järeleandmisi teha. Kõik liitlased, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, peavad andma vastuse ka sellisel juhul, et kui Euroopa võtab suurema vastutuse Ukrainas, kas siis Ameerika Ühendriigid toovad lisajõudusid Euroopasse või kuidas on siis ameeriklaste panus NATO kaitsesse. NATO idapiir peab olema 100 protsenti turvatud ja turvaline ja selleks peab olema meie enda väekoosseis siin piisav kui ka meie liitlaste väekooseis siin piisav," kommenteeris Pevkur.