NATO liikmeks Ukraina pärast rahukõnelusi ei saa. Samuti ei astu Ukraina pinnale Ameerika sõdurisaapad, rõhutas USA kaitseminister Pete Hegseth, kelle sõnul peaksid julgeolekugarantiid toetama "võimekad Euroopa ja mitte-Euroopa väed".

"Kui need väed paigutatakse mistahes hetkel rahuvalvajatena Ukrainasse, tuleks neid paigutada NATO-välise missiooni osana ja nad ei peaks kuuluma NATO viienda artikli alla," lisas ta kolmapäeval alliansi kaitseministrite kohtumisel.

Aga missugune siis peaks olema Ukrainale pakutav julgeolekugarantii? Välisminister, Eesti 200 liige, Margus Tsahkna ütles, et Euroopa peab võtma reaalse vastutuse.

"Ja see võib tähendada rahumissiooni, see võib tähendada sõjalist missiooni ja neid asju tulebki arutada koos ukrainlaste ja ameeriklastega juba praegu," sõnas Tsahkna.

Ta ei kujuta enda sõnul ette, et Eesti sõdurid, kes on osalenud missioonidel meist palju kaugemal, ka seekord kõrvale jääks. "Küll aga tuleb see otsus langetada riigikogul," ütles Tsahkna.

Kaljulaid: Ukrainasse minev väekontingent peab olema piisavalt suur

"Enam ei otsita õiglast rahu," viitas riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid USA viimaste päevade sõnumitele. Küll aga võiks sihiks olla kestlik rahu, mis sest, et ameeriklaste hinnangul peaks julgeolekugarantiide eest hoolitsema Euroopa.

"Ainus võimalus, kuidas seda saab teha, on see, et Ukrainas peab olema kohapeal eelkõige Euroopa riikide piisavalt suur väekontingent," sõnas Kaljulaid. "Et juhul, kui Venemaa vaenutegevust uuesti alustab, siis Euroopa riigid sekkuvad vahetult sõtta."

Piisavalt suur väekontingent oleks Kaljulaidi sõnul selline, mis kindlustaks, et Venemaa võimalik rünnak suudetaks füüsiliselt tagasi lüüa.

Ta meenutas, et pärast Teist maailmasõda oli Saksamaal 1,6 miljonit Ameerika sõdurit. Neist sajad tuhanded jäid sinna pikemalt pidama. Ka pärast Korea sõja lõppu oli kontrolljoonel sadu tuhandeid USA sõjaväelasi.

"Ja ka praegu on seal arvestataval määral Ameerika Ühendriikide sõjaväelasi vaherahu püsimist tagamas," sõnas Kaljulaid. "Ehk kui Euroopa puhul on räägitud näiteks 40 000-mehelisest kontingendist, siis minu jaoks ei tundu see absoluutselt usutav, sest me räägime üle tuhande kilomeetrisest kontrolljoonest."

USA osalust veel maha ei kanta

Kaljulaidi sõnul peaks Ukrainasse siirduvad väed olema oluliselt suuremad. Omaette küsimus on, kas Euroopa suudab vajaliku jõu välja panna. Ja asi ei ole ainult arvudes.

"Ameerika Ühendriigid on need, kes tagavad Euroopas erinevate domeenide reaalset sõjalist tööd võimaldajana, sihitajana ja kuni tuumaheidutuseni välja," sõnas Margus Tsahkna. "Ehk see on keeruline struktuur, mida tuleb läbi rääkida."

Ka peaminister Kristen Michal usub, et USA osa tulevastes julgeolekugarantiides ei maksa enne läbirääkimiste sisulist algust maha kriipsutada.

"Ideaalses maailmas võiks julgeolekugarantii olla Ukraina jaoks NATO liikmesuse lahtijätmine, Euroopa Liitu tulemine ja Ukraina julgeoleku tagamine ühendriikide ja Euroopa koostöös," sõnas Michal.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles samuti, et USA sõnumit, otsekui nemad julgeolekugarantiisse ei panusta, tulebki võtta esialgse positsioonina, mille üle saab veel läbi rääkida.

"Me peame aru saama, et on alanud läbirääkimiste alguspunkt," sõnas Reinsalu. "Me vajame Eesti positsiooni, me vajame samameelsete riikidega ka Euroopa positsiooni ja selles keskkonnas on võimalik kujundada ka praktiline tulemus."

Heidutavalt mõjuvad vaid väed, mis on valmis tegutsema

Et heidutus toimiks, tuleb Kaljulaidi sõnul läbi mõelda ka see, kuidas Ukrainas olevad väed rahurikkumisele vastavad. Otsustusprotsess peaks olema piisavalt kiire, nii et vastuse andmine ei eeldaks pikki riikidevahelisi debatte.

"Mida enam ta on automatiseeritud, seda parem," sõnas Kaljulaid.

Ka rahvusvahelistes sõnumites on räägitud üsna palju sellest, et võimaliku julgeolekugarantii juhtimissüsteem peaks olema robustne. See tähendab, et kui Venemaa püüaks liitlaste otsustavust testida, tegutsetaks varem kokku lepitud plaani järgi.

Raimond Kaljulaid toob näiteks NATO, kus liikmesriikide esindajad on suursaadikute tasandil pidevalt kohapeal. Läbi selle ja varem paika pandud sõjalise struktuuri saab NATO küllalt kiiresti otsuseid langetada. Samas on ka Artikkel 5 kirjutatud nii, et ta ei rakendu täiesti automaatselt.

"Ameerika Ühendriikides võetakse väga tõsiselt, et liitlastele appi minemine peab olema kongressi otsus," sõnas Kaljulaid. "Loomulikult on ka Euroopas neid riike, kes ütlevad, et seda peaks parlamendis või valitsuses arutama. Aga mida enam on otsustusmehhanism automatiseeritud, seda parem."

Kiili: Kiievi püsimise peab tagama tugev Ukraina ja nõrk Venemaa 

Samuti riigikaitsekomisjoni kuuluv reformierakondlane Meelis Kiili ütles, et võimaliku rahu püsimist peaks tagama võimalikult tugev Ukraina ja võimalikult nõrk Venemaa. Ta rõhutas, et kõnelused ei tohi Venemaad sanktsioonidest vabastada.

"Me peame nõrgestama Venemaad selle määrani, et tal lihtsalt ei ole seda võimu ja tahet Kiievi peale minna," ütles Kiili ning lisas, et lääs peab jätkama ka Ukraina relvastamist.

"Kas võõrväed Ukraina territooriumil annavad lisaväärtust või mitte?" küsis ta ning vastas ise: "Ilmselt mitte. Me peame ikkagi tagama selle, et Ukraina relvajõud on väga tugevad."

Kiili sõnul tuleb läbi mõelda, miks peaks Venemaa hoiduma Ukraina pinnal oleva Saksa või Prantsusmaa sõduri ründamisest. "Võib-olla vastupidi ta leiabki, et näete, mulle on hea võimalus seal antud," ütles ta.

Sellele hinnangule annab tuge USA kaitseministri Pete Hegsethi sõnum, et Ukrainas viibivad Euroopa sõdurid poleks artikkel viiega kaetud.

Meelis Kiili rõhutas, et Ukraina ründamine 2022. aastal polnud Venemaa jaoks eesmärk, vaid vahend hoopis suuremate ambitsioonide toetamiseks. Ta meenutas rünnakule eelnenud ultimaatumit, kus nõuti NATO tagasitõmbumist üheksakümnendate aastate piiridesse.

Seejuures ei välista Kiili lääne kaitseväelaste saatmist Ukrainasse. Tema sõnul võib rääkida sõjaliste nõuandjate saatmisest. Varem on arutatud ka meditsiini- või demineerimismeeskondade saatmist. Aga kõige olulisemaks peab ta ikkagi seda, et Ukraina ise oleks võimalikult tugev.

Stoicescu: ainus pidev garantii on tuumavihmavari

Riigikaitsekomisjoni esimees, Eesti 200 liige, Kalev Stoicescu leiab samuti, et Ukraina tulevik ei sõltu ainult lääne vägedest kohapeal. Neist olulisemad on poliitilised ja majanduslikud küsimused.

"Näiteks kas Ukraina liitumine Euroopa Liiduga hakkab reaalselt liikuma," märkis Stoicescu. "Teiseks on tähtis, et me anname Ukrainale jätkuvalt toetust ja aitame Ukraina majanduslikult jalule."

Samas usub ta, et julgeolekugarantii osa peaks olema ka liitlaste sõjaline kohalolek. Kuni ameeriklased panustada ei soovi, peaks ühises kontingendis osalema nii Euroopa Liidu kui ka brittide üksused. Ning koos liitlastega peaksime tema hinnangul kohale minema ka meie.

Aga sõjaliselt ei pruugi ainult sõdurisaabastest piisata. "Minu arvates on ainus pidav julgeolekugarantii Ukrainale tuumavihmavari," ütles Stoicescu.

Ameeriklased on öelnud, et nende tuumaheidutus Ukraina kohale lähiajal ei ulatu. Sestap peab vaatama brittide ja prantslaste otsa ning nende riikide valikute üle ei hakka Stoicescu spekuleerima.

"Need ongi need fundamentaalsed küsimused, et kas tugev poliitiline toetus, Ukraina toomine Euroopa Liitu, majanduslik toetus ja mingisugune sõjaline kohalolek on piisavaks aseaineks tuumaheidutusele," sõnas Stoicescu.

Helme: Ukraina rahu püsimine saab osaks suuriikide hulga laiemast kokkuleppest

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme ei usu, et Eesti peaks kaitseväelasi Ukraina pinnale saatma. "Isegi sellise arutelu avamine on minu meelest ohtlik, kahjulik ja rumal," sõnas Helme.

Ta on veendunud, et Ukraina tulevik otsustatakse suurriikide vahelistel kõnelustel. "Aga suurriigid ei saa otsustada meie eest, et meie kui rinderiik Venemaaga peame võtma enda õlgadele veel mõne rinderiigi Venemaa eest kaitsmise," sõnas ta.

Aga kui lääne sõdurid Ukrainas julgeolekugarantii andmisse ei panusta, siis mis tagab selle, et aasta või paari pärast Venemaa Kiievi peale ei marsi?

Helme usub, et USA aitab Ukrainal sõjast kosuda nii, et riigi kaitsevõime taastuks. Aga veel olulisemaks peab Helme suurriikide vahelist kokkulepet.

Ta on veendunud, et venelaste ja ameeriklaste kokkulepe ulatub Ukraina piiridest palju kaugemale ning mõjutab kogu globaalset julgeolekuarhitektuuri.

"Selles kokkuleppes ei ole nad kahekesi, vaid seal on Hiina mõõde sees, seal on loomulikult Euroopa mõõde, seal on Arktika – kõik need teemad on neil komplektis," sõnas Helme. "See on suurriikidevaheline käteväänamine, mis praegu toimub."

Terras: Euroopa peab minema Zelenski taha ja vajadusel USA-d karistama

Isamaa liige, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras nimetas Donald Trumpi kolmapäevast avaldust lühinägelikkuse ja halva poliitika meistriklassiks, millega loovutatakse kohe esimeses läbirääkimiste ringis kõik trumpässad.

"Venemaa majandus kannatab raskelt ja nad ei suuda sõda kaua enam pidada. Nüüd ulatas USA president ise abikäe."

Kõige halvem on Terrase sõnul see, et Trumpi mäng käib üle Euroopa pea. "Olen varem juba rõhutanud, et Euroopa vajab selget liidrit. Täna teda pole. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on nõrk, Saksamaa ootab valimisi, Suurbritannia peaminister Keir Starmer vaikib, Poola peaminister Donald Tusk maadleb siseopositsiooniga, Euroopa Komisjoni poolt pole kippu ega kõppu," kommenteeris ta.

"See on ka meie raha, meie relvad ja meie moraalne toetus, mille me oleme Ukrainasse pannud. Ning mis peamine, see on meie tuleviku turvalisus, mille üle praegu otsustatakse," lisas ta.

Terras märkis, et kui USA toetus Ukrainale kaob, siis Euroopa Liit suudaks selle tühimiku täita.

"Plaan panustada 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust liikmesriigi kohta oli mõeldud koos USA abiga. Kui USA ära langeb, tähendab see meile mõningast hinnatõusu, kuid mitte midagi võimatut. Viimane häirekell on kõlanud ja juba näeme, kuidas tõmmatakse paralleele Molotovi-Ribbentropi paktiga," lisas Terras.

"Euroopa peab liikuma täiemahuliselt president Volodõmõr Zelenski selja taha ja vajadusel karistama ka USA-d omapoolsete sanktsioonidega. Trump, nagu Vladimir Putin, kõneleb vaid jõu keeles," ütles Terras.

Laatsi hinnangul oleks rahuvalvajate Ukrainasse saatmine õige otsus

Keskerakondlase Lauri Laatsi hinnangul oleks Eesti osalemine Ukraina rahuvalvemissioonil õige.

"Kui selline otsus peaks sündima – ja ma arvan, et see on õige otsus, kui rahuvalvajad saadetakse ja tegelikult peabki saatma –, siis kindlasti on see koht, kus me peaksime samamoodi, kui see ettepanek tuleb, läbi arutama. Ja ma arvan, et see on pigem juba küsimus meie spetsialistidele, meie kaitseväe inimestele," rääkis ta.