Läinud aasta aprillis, kui europarlamendi valimised lähenesid, esitas erakond Eestimaa Rohelised üheksa kandidaadiga nimekirja. Vabariigi valimiskomisjon registreeris ainult kaks kandidaati, sest rohelised olid nimekirjaga kaasa andnud kõigest 8200 eurot. Kogu nimekirja eest maksmiseks läinuks vaja 36 900 eurot.

Erakond vaidlustas valimiskomisjoni otsuse, märkides, et ühe kandidaadi kohta viiekordse miinimumpalga nõudmine on liiast. Riigikohus võttis asja menetlusse.

Et selgust saada, kas nii suur kautsjonisumma ikka mahub Euroopa õigusesse, palus riigikohus Euroopa Kohtult eelotsust. Täpsemalt soovis riigikohus teada, kuidas tõlgendada Euroopa põhiõiguste harta konkreetseid norme.

Neist võib-olla kõige olulisem on lause, mis ütleb, et "Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel". Aga pea niisama tähtis on punkt, mille järgi võib hartaga tunnustatud õigusi ja vabadusi piirata ainult juhul, "kui piirangud on vajalikud ja vastavad liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi".

Sisuliselt on tegemist vaidlusega, mida on aastasadu pidanud nii filosoofid, poliitikud kui ka kõrgemad kohtud: millal ja kui palju võib kellegi õigusi piirata, et kindlustada mingit üldist hüve. Lihtsalt tehisolud on alati pisut erinevad.

Kuna juba toona oli näha, et vastuste saamine võtab aega, lubati kõik üheksa rohelist igaks juhuks kandideerima.

Erakond sai kokku 2248 häält ning jäi kindlalt Euroopa Parlamendi ukse taha. Aga nende algatatud protsess liigub omasoodu edasi.

Tänaseks on Euroopa Kohus kätte saanud nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa Parlamendi arvamused. Oma mõtteid jagas ka Hollandi valitsus.

Euroopa Komisjon: küsimus on kautsjoni suuruses

Euroopa Komisjon leiab, et põhimõtteliselt võivad liikmesriigid kautsjonit küsida, kui suudavad ära põhjendada, mis on piirangu eesmärk. Eesti riigi seatud eesmärki vältida kergekäelist kandideerimist peab komisjon iseenesest mõistlikuks.

Küll aga kahtleb komisjon selles, kas kautsjon peab ikka olema viiekordse miinimumpalga suurune. Oma hinnangus viitab komisjon Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjonile ja Euroopa Inimõiguste Kohtule, mis on mõlemad öelnud, et kautsjoni suurus peab jääma proportsionaalseks.

"Eestis on Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks nõutav kautsjon üks kõrgemaid võrreldes teiste liikmesriikidega," märgib komisjon ning tuletab meelde, et Eesti erakondadele seatud reegleid on kritiseerinud ka OSCE.

Too kriitika oli peamiselt seotud erakondade riikliku rahastamisega. OSCE märkis 2020. aastal, et valimiskampaania tegemisel peaks riik aitama ka neid erakondi, mis iga-aastase toetuseni ei küüni. Aga muu jutu sees märkis OSCE, et lõdvemaks tuleks muuta ka kandidaatide registreerimisel makstava kautsjoni tingimusi.

Sellele juhib tähelepanu ka Euroopa Komisjon, kes leiab, et künnis, mille järgi peab kautsjoni tagasisaamiseks koguma vähemalt viis protsendi häältest, tundub väga kõrge. "Esiteks ei saa sellest, et kandidaat või erakond saab alla viie protsendi häältest, järeldada kergekäelisust," märgib komisjon, viidates Eesti riigi seisukohale, et kautsjon on kehtestatud just kergekäelise kandideerimise tõkestamiseks.

"Mida suurem on kautsjoni summa, seda madalam peaks künnis olema," rõhutab komisjon ning kordab, et Eestis on eriti suur nii kautsjon kui ka selle tagastamiseks vajalik häälte arv.

"Niisiis võib kautsjoni nõue mõjutada teatavaid erakondi või kandidaate, kellel ei pruugi olla laialdast juurdepääsu erasektori rahastusele," teatab komisjon ning toob näiteks erakonnad, mis esindavad sotsiaalseid või keskkonnahuve.

Euroopa Parlament: kautsjoni ei tohiks üldse küsida

Euroopa Parlamendi seisukoht on mõnevõrra karmim. Kohe alguses tuletab parlament meelde, et on korduvalt nõudnud Euroopa valimisõiguse reformimist – täpsemalt seda, et kõigis liikmesriikides oleks ühesugused reeglid. Liikmesriigid pole parlamendi avaldustest vedu võtnud.

Kui Euroopa Komisjon leiab, et põhimõtteliselt võib riik valimistel kandideerimist kautsjoniga piirata, siis parlament usub, et taoline piirang Euroopa õigusesse ei sobi.

"Kandideerimisele majandusliku tingimuse kehtestamine on vastuolus üldiste valimiste põhimõttega. See soosib kandidaate, kes on majanduslikult paremas olukorras kui nende konkurendid," märgib Euroopa Parlament.

Kuna teistes riikides on kautsjon väiksem, leiab parlament, et Eesti reegel seab siinsed erakonnad ebavõrdsesse seisu.

Euroopa Parlament möönab siiski võimalust, et Euroopa Kohus annab liikmesriigile vabamad käed ning kautsjoni kehtestamist ei vastusta. "Sellisel juhul on vaja teha proportsionaalsuse kontroll," märgib parlament ning tuletab meelde, et kui valida on kahe meetme vahel, tuleb riigil kasutada sellist, mis koormab inimesi vähem.

Niisiis proovib Euroopa Parlament aru saada, miks üldse Eesti kautsjoni kehtestas.

Vabariigi valimiskomisjon teatas, et kautsjoni eesmärk on vältida kergekäelist kandideerimist. Õiguskantsler viitas, et kautsjon aitab vältida kaotsi minevate häälte hulka. Ning riigikohtu koostatud eelotsuse taotluses lisati, et kautsjon aitab rahastada valimiste korraldamist.

"Kandidaadi suutlikkus tasuda kautsjonit ei näita eeldatavat häälte arvu, vaid üksnes kandidaadi finantssuutlikkust," märgib Euroopa Parlament, ning leiab, et kaotsi minevate häälte vähendamiseks pole kautsjon sobilik meede. Ühtlasi usub parlament, et valimiste korraldamiseks tuleks raha leida riigieelarvest.

Ka kergekäelise kandideerimise vältimiseks pole kautsjon parlamendi hinnangul kuigi sobilik vahend. Hinnangus tuuakse näiteks, et ka tänaste reeglite järgi on Eestis Euroopa Parlamendi valimistel osalenud kandidaate, kes said vaid 28 või 55 häält. "Ka Eestimaa Rohelised ise kogus 2014. aastal üksnes 986 häält ja 2019. aastal 5824 häält," märgib parlament.

"Jõukale kandidaadile on kautsjoni tasumine formaalsus, vähemjõukale kandidaadile on kautsjon koormav meede, mis piirab kandideerimise õigust ebaproportsionaalselt," teatab Euroopa Parlament ning lisab, et liikmesriikidel tuleks otsida selliseid meetmeid, mis kandidaatide õigusi nii palju ei piira.

Kokkuvõttes märgib parlament, et Eesti võiks lubada kandidaatidel oma tõsiseltvõetavust tõestada näiteks allkirju kogudes.

Euroopa Kohtu eelotsus on ainult pool rehkendust

Nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Komisjon pidid andma Euroopa Kohtule ka konkreetse soovituse, mida Eesti riigikohtule edasi öelda. Parlamendi õigusnõunikud on resoluutsemad. Nende hinnangul tuleks Eesti riigikohtule teatada, et märkimisväärselt suur kautsjon on Euroopa õigusnormidega vastuolus.

Komisjon soovitab leebemat vastust, mille järgi peaks riigikohus ise hindama, kas Eesti riigi nõutav kautsjon on proportsionaalne. Muuhulgas peaks riigikohus komisjoni hinnangul arvesse võtma nii erakondade kui ka üksikkandidaatide rahastamisvõimalusi kui seda, missuguseid teenuseid kandidaatidele pakutakse.

Hollandi valitsus toetab pigem komisjoni seisukohta, märkides, et kautsjoni küsimine pole Euroopa õigusega vastuolus senikaua, kui selle suurus ei piira liialt kandidaadi õigusi.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtunik Nele Siitam tõdes, et Euroopa Kohtu eelotsust pole praegu võimalik ennustada.

"On lahendeid, kus Euroopa Kohus on üsna selge oma seisukohas, öeldes, et nii võib tõlgendada ja nii ei või tõlgendada," rääkis Siitam ERR-ile. "Aga loomulikult on ka kaasuseid, kus Euroopa Kohus on pigem üldsõnaline, jättes lõppastmes otsad lahti ja öeldes, et nende hinnangul on olulised need aspektid, aga lõppseisukoht jääb liikmesriigi kohtu kujundada."

Siitam pakkus, et eelotsus võib saabuda enne selle aasta lõppu. Ta rõhutas, et Euroopa Kohtu seisukohad on Eestile siduvad ainult küsimuses, mil moel põhiõiguste hartat tõlgendada.

"Kuidas me selle Euroopa Kohtu antud tõlgenduse valguses oma seisukoha just Eesti õiguse kohta kujundame, jääb riigikohtu ülesandeks," sõnas Siitam ning märkis, et Euroopa õiguse kõrval tuleb riigikohtul lähtuda ka meie põhiseadusest.

"Ja kahtlemata kõike, mida me selles lahendis ütleme, peab panema sellisesse laiemasse pilti. Ehk seda paratamatult hakatakse laiendama ka siseriiklikele valimistele," rõhutas Siitam.

Ka roheliste ilma kautsjonita kandideerima lubamine oli riigikohtu jaoks eriline samm. Esimest korda kasutas riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses esialgset õiguskaitset.

Üheltpoolt hoidis see ära olukorra, kus inimestelt võetakse ebaõiglaselt õigus poliitikas osaleda. Teiseltpoolt tõstis see küsimuse, mis saab, kui seadusandjal oli õigus ja viiekordse miinimumpalga suuruse kautsjoni nõudmine põhjendatud. Kas sellisel juhul tuleb Eestimaa Rohelistel seitsme saadiku jagu kautsjoneid tagantjärele välja maksta?

"Tuleb tõdeda, et see on üks täiendav küsimus, mida me peame hakkama lahendama," ütles Siitam.