Oluline kolmapäeval, 19. veebruaril kell 20.40:

- Venemaal viibivad põhjakorealased arvavad, et võitlevad Lõuna-Korea vägedega;

- Ukraina: Putini väide maaväe rünnakust Kurski oblasti suunalt on vale;

- Zelenski tahab litsentsi Patriot-süsteemi rakettide tootmiseks;

- Zelenski sõnul andis USA Ukrainale sõjalist abi 100 miljardi, mitte 500 miljardi dollari ulatuses;

- Bloomberg: USA lubab säilitada Venemaa-vastased sanktsioonid kuni rahulepinguni;

- Zelenski: tahame lõpetada sõja sel aastal;

- Küsitlus: Zelenski toetus on 57 protsenti, mitte neli, nagu väitis Trump;

- Droonid ründasid Venemaal Samaras asuvat naftarajatist;

- Kellogg Kiievis: mõistame, et Ukraina vajab julgeolekutagatisi;

- Venemaa korraldas Ukrainale järjekordse ulatusliku droonirünnaku;

- Trump rääkis viimastest kõnelustest ja sõja lõpetamisest.

Venemaal viibivad põhjakorealased arvavad, et võitlevad Lõuna-Korea vägedega

Põhja-Korea julgeolekuteenistused räägivad oma Venemaal Kurski oblastis paiknevatele sõduritele, et nad võitlevad nii Ukraina kui ka Lõuna-Korea sõjaväelaste vastu, teatas Lõuna-Korea ajaleht Chosun Daily viitega vangistatud Põhja-Korea sõduritele.

Kaks Põhja-Korea sõdurit, kelle Ukraina väed eelmisel kuul vangistasid, rääkisid Ukrainas sõjavangide laagris Lõuna-Korea ajalehega.

Üks vangistatutest tunnistas, et tema ja ta kaassõdurid uskusid, et sõdivad Lõuna-Korea vägede vastu, mis tõstis nende moraali ja agressiivsust.

Iga pataljoni, mis koosnes umbes 500 sõdurist, jälgis üks või kaks Põhja-Korea riikliku julgeolekuministeeriumi ohvitseri, ütles üks vangidest. Need ohvitserid jälgisid ideoloogilist väljaõpet ja distsipliini.

Väidetavalt teatasid nad oma sõduritele, et Ukraina droonioperaatorid on Lõuna-Korea sõjaväelased.

Soul pole Kiievile sõjalist abi osutanud alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.

Möödunud sügisel lähetati Kurski oblastisse kuni 12 000 Põhja-Korea sõdurit, et toetada Venemaa vägesid 2024. aasta augustis Venemaa territooriumile tunginud Ukraina vägede tõrjumisel.

Nende teekond Venemaale kestis mitu kuud, 10. oktoobril alustas 2500-liikmeline põhjakorealastest koosnev grupp teekonda Põhja-Koreast Venemaale. Ühe vangistatu sõnul jõudsid nad Kurskisse detsembri keskel.

Teine tabatud sõdur, luureks koolitatud snaiper ütles, et kontakt Põhja-Korea vägede ja Venemaa vägede vahel oli minimaalne ning suhtlemine toimus peamiselt laskemoona ja varustuse juhtimise tasandil.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas varem, et Venemaa eest võitlevad Põhja-Korea väed on kandnud 4000 kaotust, neist kaks kolmandikku moodustavad hukkunud sõdurid.

Ukraina: Putini väide maaväe rünnakust Kurski oblasti suunalt on vale

Ukraina eitas kolmapäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putini edastatud väidet, mille kohaselt alustasid Venemaa okupatsiooniväe maaväeüksused Kurski oblastist Ukrainasse maismaarünnakut, mis olnuks esmakordne sellesse piirkonda alates 2022. aastast.

"Putini informatsioon suuremahulisest Vene pealetungist on vale," ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu väärteabega võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko.

Ta lisas, et Vene luureüksus üritas piiri ületada, kuid hävitati katse käigus.

Putin ütles kolmapäeval, et öösel sisenes üks väebrigaad Ukraina territooriumile.

"Mulle öeldi umbes tunni aja eest, et 810. brigaadi võitlejad ületasid öösel Vene Föderatsiooni ja Ukraina piiri ning sisenesid vaenlase territooriumile," ütles Putin televisioonis.

Tegemist on brigaadiga, mis riigimeedia teatel oli paigutatud Venemaa Kurski oblastisse Sumõ oblasti lähedusse.

Zelenski tahab litsentsi Patriot-süsteemi rakettide tootmiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas õhutõrjesüsteemide rakettide nappusest ja soovist hankida litsents USA süsteemidele Patriot mõeldud rakettide tootmiseks.

Zelenski sõnul ei ole ukrainlaste jaoks oluline isegi mitte niivõrd jutt USA sõjaväelastest Ukraina pinnal, kuid neile võiks anda mitte isegi rakette, vaid litsentse Patrioti õhutõrjesüsteemide rakettide tootmiseks.

"Me rehkendame iga päev, vabandan, kui kell on kolm-neli-viis hommikul, komandör helistab mulle ja ütleb, me oleme selle linna lähedal. Ma ei taha praegu öelda, mis linn see on, aga meil ei ole selle linna lähedal rakette Patrioti süsteemi jaoks. Me oleme kõik ammendanud, ma saan sellest aru," ütles Zelenskõi kolmapäeval Kiievis ajakirjanikele.

"Meil ei ole õhutõrjesüsteemide jaoks rakette. Ma arvan, et see on vale. Need on tegelikult asjad, mis ajavad kõiki närvi," lisas ta.

Zelenski sõnul rääkis ta sellest USA esindajatega kontekstis, mida nood saavad Ukrainale julgeolekutagatistena pakkuda.

"Te ei taha saata üksusi, te ei taha NATO-t. Kas saame piisavalt Patrioti süsteeme? See on nii pikk vestlus, liiga pikk," nentis Zelenskõi.

Zelenski sõnul andis USA Ukrainale sõjalist abi 100 miljardi, mitte 500 miljardi dollari ulatuses

Ukraina sõjaaegsed sõjalised kulutused ulatuvad 320 miljardi dollarini, millest USA ja Euroopa Liit on andnud riigile 200 miljardit dollarit kaitsetoetuseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Ukraina rahvas kattis 120 miljardit dollarit, USA ja EL – 200 miljardit dollarit. Me räägime relvadest, see on relvapakett, mille väärtus on 320 miljardit dollarit," ütles Zelenski Kiievis pressikonverentsil.

USA president Donald Trumpi väitis varem, et Kiiev on "sisuliselt" nõustunud, vahetama Ukraina haruldasi muldmetalle USA abi vastu. Tehingu väärtus on väidetavalt 500 miljardit dollarit.

Trump on ka korduvalt esitanud põhjendamatuid ja vastukäivaid väiteid abi väärtuse kohta, mida USA on Ukrainale alates 2022. aastast osutanud – viimati tõstis ta selle summa 350 miljardi dollarini.

"Kokku andis USA meile relvi umbes 67 miljardit dollari eest ja eelarvetoetust saime 31,5 miljardit dollarit," ütles Zelenski ja lisas, et Ukraina on antud toetuse eest tänulik. "Kuid see ei küündi 500 miljardi dollarini, ja ei saa öelda, et andke meile tagasi 500 miljardi dollari eest mineraale – see pole tõsine arutelu."

Zelenski kordas, et Ukraina on valmis arutama USA pakutud loodusvarade kokkulepet seni, kuni Washington annab julgeolekugarantiid.

USA rahandusminister Scott Bessent edastas lepingu Zelenskile 12. veebruaril, kuid Ukraina keeldus alla kirjutamast, kuna dokument ei sisaldanud selgeid julgeolekutagatisi.

Bloomberg: USA lubab säilitada Venemaa-vastased sanktsioonid kuni rahulepinguni

USA välisminister Marco Rubio kinnitas Euroopa liitlastele, et USA lubab säilitada Moskva-vastased sanktsioonid vähemalt seni, kuni jõutakse kokkuleppele Venemaa-Ukraina sõja lõpetamiseks, teatas Bloomberg avaldamata allikatele viidates.

Peaaegu kolme aasta jooksul pärast täismahulist sissetungi on USA kehtestanud Venemaale mitmeid sanktsioone. Piirangud on kehtestatud muu hulgas pankadele, gaasi- ja naftatööstusele ning kahesuguse kasutusega kaupade tarnimisele.

Pärast teisipäeval toimunud USA ja Venemaa delegatsioonide kõnelusi Saudi Araabias pakkus Rubio välja, et Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamine oleks osa rahuprotsessist, rõhutades, et igasuguse konflikti lõpetamiseks peavad kõik pooled tegema mööndusi.

Rubio lisas, et EL peab mingil hetkel samuti olema läbirääkimistelaua taga, sest ka nemad on kehtestanud Venemaale sanktsioone, mis on endiselt jõus.

Bloombergi teatel kinnitas Rubio seejärel Euroopa kolleegidele telefonikõnes, et sanktsioone ei tühistata enne, kui on jõutud kokkuleppele.

Välisministeeriumi protokoll Rubio kõnest Euroopa liitlasega ei maini sanktsioone, kuid ütleb, et "riigid nõustusid jätkama tihedat kontakti, et saavutada Ukraina konflikti kestev lõpp".

Euroopa riikide roll läbirääkimistel Venemaaga jääb ebaselgeks. Trumpi erisaadik Ukrainas Keith Kellogg ütles varem, et Euroopa ei osale kõnelustes otseselt, kuid kinnitas, et Euroopa huve arvestatakse

Zelenski: tahame lõpetada sõja sel aastal

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et tahab Lääne partneritelt kindlaid julgeolekutagatisi, mis võimaldaks lõpetada sõja Venemaaga 2025. aastal.

"Me tahame julgeolekutagatisi sel aastal, sest me tahame lõpetada sõja sel aastal," ütles Zelenski Kiievis ajakirjanikele.

Küsitlus: Zelenski toetus on 57 protsenti, mitte neli, nagu väitis Trump

Ukraina president Volodõmõr Zelenski toetus on 57 protsenti, mitte neli, nagu väitis teisipäeval USA president Donald Trump, näitavad kolmapäeval avaldatud arvamusuuringu tulemused.

Trump leidis, et Ukrainas tuleks korraldada presidendivalimised, ehkki sõjaseisukorras on need keelatud, ja väitis, et Zelenski toetus on langenud nelja protsendini.

Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi 1000 inimest hõlmanud telefoniküsitlus näitas aga, et 57 protsenti vastanuist usaldab Zelenskit, 37 protsenti ei usalda ja ülejäänud ei osanud öelda.

Küsitlusest selgus, et Zelenski toetus on pärast detsembris läbi viidud eelmist küsitlust viie protsendi võrra kasvanud, ehkki rindel on Ukraina väed kandnud kaotusi.

Pärast Venemaa sissetungi tõusis Ukraina presidendi toetus 2022. aasta märtsis 90 protsendile, ütles instituut ja lisas, et ka praegu on tema usaldus suhteliselt kõrge.

Trumpi avaldused meenutavad Venemaa president Vladimir Putini väidet, et Zelenski ei ole seaduslik president.

Ukraina seadustega on presidendivalimised sõjaseisukorra ajal keelatud, rahu olukorras oleks Zelenski ametiaeg lõppenud eelmise aasta mais.

Kriitikud on osutanud vasturääkivusele Ukraina põhiseaduses, mis ütleb, et ükski president ei tohi olla ametis rohkem kui ühe viieaastase ametiaja, kuid et president peab olema ametis, kuni talle leitakse järglane.

Zelenski on väitnud, et valimiste läbiviimine ei ole võimalik, sest miljonid ukrainlased elavad välismaal või võitlevad rindel ja julgeolekuoht on liiga suur.

Arvamusküsitluse läbiviijad ütlevad, et Ukraina ühiskonna enamus on seisukohal, et valimised tuleb läbi viia pärast sõda.

Kust pärineb Trumpi nelja protsendi jutt – ei oska keegi öelda.

Vene poliitikaanalüütik Fjodor Lukjanov ütles kolmapäeval Moskvas AFP-le, et see arv on "tüüpiline Trump".

"Ta ei pööra tähelepanu tüütutele asjadele nagu faktid ja arvud," lisas Lukjanov.

Trump elab väärinforuumis, ütles Zelenski kolmapäeval vastuseks Trumpi väitele, et Zelenski toetus on kõigest neli protsenti.

"Kahjuks elab president Trump, keda me ameerika rahva juhina väga austame, selles väärinforuumis," ütles Zelenski Kiievis ajakirjanikele ja süüdistas Moskvat Trumpi eksitamises.

Kellogg Kiievis: mõistame, et Ukraina vajab julgeolekutagatisi

USA presidendi Donald Trumpi Ukraina erisaadik Keith Kellogg ütles kolmapäeval esmakordsel töövisiidil Kiievis, et mõistab riigi vajadust saada julgeolekutagatised.

"Me mõistame julgeolekutagatiste vajadust. Me ütleme selgelt välja, et see on tähtis selle riigi suveräänsuseks," vahendas Ukraina meediaväljaanne Suspilne Kelloggi sõnu.

Droonid ründasid Venemaal Samaras asuvat naftarajatist

Venemaal Samara oblastis süttis ööl vastu kolmapäeva eeldatava Ukraina droonirünnaku järel naftarajatis. 

Droonid tabasid Samara oblastis asuvat Sõzrani naftatöötlemistehast, rünnaku tagajärjel puhkes tehases tulekahju. Samara kuberner teatas, et sündmuskohal tegutsevad päästetöötajad. Venemaa Telegrami kanalid teatasid, et kohalikud elanikud kuulsid vähemalt kolme plahvatust, vahendas Ukrainska Pravda. 

Tehas toodab bensiini, diislikütust, surugaasi, laevakütust ning muid naftasaadusi. Tehas kuulub Venemaa naftakontsernile Rosneft. Ukraina ründas tehast ka mullu kevadel, tulekahju kustutamine kestis toona mitu tundi. 

Venemaa korraldas Ukrainale järjekordse ulatusliku droonirünnaku

Ukraina seisis ööl vastu kolmapäeva silmitsi järjekordse ulatusliku droonirünnakuga.

Linnapea Hennadi Truhhanov ja piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Kiper pöördusid Odessa ja Odessa rajooni elanike poole palvega püsida varjendites. On teateid purustustest ja põlengutest.

Trump rääkis viimastest kõnelustest ja sõja lõpetamisest

Ameerika Ühendriikide ja Venemaa välisministrite juhitud delegatsioonid pidasid teisipäeval Saudi Araabias Ukraina sõja lõpetamise üle kõnelusi. USA president Donald Trump ütles hiljem, et on palju kindlam kokkuleppe saavutamises pärast kõnelusi, mida ta nimetas väga headeks.

"Venemaa tahab midagi ära teha. Nad tahavad lõpetada selle metsiku barbaarsuse," väitis USA president, lisades, et Vene sõdurid surevad seal iga nädal tuhandete kaupa.

Trump nimetas sõda mõttetuks, märkides, et kõik üllatuvad, kui näevad sõjaliste ja tsiviilkaotuste tegelikku suurust.

"Ma arvan, et mul on võimu see sõda lõpetada ja ma arvan, et see läheb väga hästi," lausus Trump.

Trump kordas ka oma varasemat juttu, et kui tema olnuks president, poleks see sõda alanudki. Ta väitis tõendeid esitamata, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski toetus olevat langenud nelja protsendini ning leidis, et Ukrainas tuleks korraldada valimised.

Samuti süüdistas ta taaskord president Joe Bidenit selles, et too ei soovinud Ukraina sõda lõpetada

"Miks nad seda kolme aastaga ei teinud? Mina võinuks jõuda kokkuleppele, millega pea kogu Ukraina territoorium jäänuks Ukraina omaks ja hävingut poleks peaaegu toimunud, kuid president Biden otsustas seda mitte teha," rääkis Trump.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 862 390 (võrdlus eelmise päevaga +1300);

- tankid 10 120 (+19);

- jalaväe lahingumasinad 21 098 (+23);

- suurtükisüsteemid 23 347 (+37);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1288 (+3); 

- õhutõrjesüsteemid 1072 (+4);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 25 861 (+175);

- tiibraketid 3063 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 37 825 (+146);

- eritehnika 3752 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.