"Justiits- ja digiministeerium on teinud ettepaneku oma 17. detsembril tehtud ettepanekutest osaliselt loobuda ja jätta arvestamata ettepanek, mis seondub jälituspädevuse muudatustega. Lühidalt öeldes puudutasid need juba ka avalikkuses kõlanud ettepanekuid anda MTA-le õigus vaadata või kuulata pealt teavet, aga ka kasutada politseiagenti. Need ettepanekud soovib justiitsministeerium hetkel tagasi võtta," ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi (SDE) neljapäeval ERR-ile.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta saatis õiguskomisjonile sel nädalal palve jätta oma 17. detsembril tehtud ettepanekust karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduseelnõust välja punktid, mis seonduvad jälituspädevuse muudatustega.

Justiitsministeeriumi eelmise aasta mais algatatud eelnõu oli läbinud riigikogus esimese lugemise juba 25. septembril 2024 ning nüüd oli see justiitsministeeriumis täiendamisel.

Hanimägi selgitas, et ministeeriumi kolmapäeval saadetud uus ettepanek tähendab juriidiliselt, et ministeerium on selle ettepaneku välja võtnud, kuid ta lisas, et komisjonil on alati ka endal võimalus ettepanekuid teha või teiste ettepanekuid toetada või mitte. "Nii et eks me siis komisjonis arutame seda küsimust," märkis ta.

Küsimusele, milline meelsus õiguskomisjonis selle teema suhtes valitseb, vastas Hanimägi, et juba ettepanekute laekumisel oli jälituspädevuse küsimustes eriarvamusi ja pigem on tunnetus see, et see küsimus nõuab veel tööd.

"Ka ma isiklikult pigem oleksin eelistanud seda varianti, et kui me räägime maksu- ja tolliameti jälituspädevusest, siis mitte teha seda selle eelnõu raames, vaid alustada täiesti uue väljatöötamiskavatsusega ja teha täiesti uus eelnõu, kus saame seda küsimust põhjalikumalt lahata," ütles õiguskomisjoni esimees. "Ma pigem eelistan seda teed, aga eks ole näha, kas ülejäänud komisjon ka niimoodi arvab," märkis ta.

Hanimägi lisas, et kui pealtkuulamisõiguse andmine tundus ka talle liigne, siis politseiagendi kasutamise õigus, mille justiitsministeerium samuti eelnõust välja soovib võtta, võiks siiski olla mõistlik komisjoni muudatusettepanekuna sisse jätta.

Seadusemuudatusega plaaniti maksu- ja tolliametile anda jälitustegevuseks õigusi juurde ehk kui praegu võib MTA vaadata läbi postisaadetisi, siis tulevikus saaks amet tegelda ka pealtkuulamisega. Karistusseadustiku muutmine annaks kaubasanktsioonide, sealhulgas ka Venemaale kehtestatud kaubasanktsioonide rikkumiste kohtuliku eeluurimise ülesande täielikult MTA-le. 

MTA saaks seaduseelnõu järgi õiguse vaadata või kuulata salaja pealt teavet ning kasutada politseiagenti. Praegu peab MTA nende tegevuste jaoks pärast kohtult või prokuratuurilt loa saamist pöörduma politsei- ja piirivalveameti (PPA) või kaitsepolitsei (kapo) poole, et neilt toimingu läbiviimist taotleda. Muudatuse üks põhjus ongi soov vähendada kapo ja PPA koormust.

Osa koalitsiooni kuuluvatest riigikogu õiguskomisjoni liikmetest on lisaõiguste andmisele vastu ning avaldas nördimust, et muudatus lisati eelnõusse pärast esimest lugemist.