Karistusseadustiku muutmine annaks kaubasanktsioonide, sealhulgas ka Venemaale kehtestatud kaubasanktsioonide rikkumiste kohtuliku eeluurimise ülesande täielikult MTA-le. Mõte tundub mõistlik, ja sellega nõustus ka riigikogu õiguskomisjon, kuid siis lisas rahandusministeerium eelnõusse MTA soovi, et neile lubatud jälitustegevuste nimekirja laiendataks.

MTA saaks seaduseelnõu järgi õiguse vaadata või kuulata salaja pealt teavet ning kasutada politseiagenti. Praegu peab MTA nende tegevuste jaoks pärast kohtult või prokuratuurilt loa saamist pöörduma PPA või kapo poole, et neilt toimingu läbiviimist taotleda. Muudatuse üheks põhjuseks ongi toodud soov vähendada kaitsepolitsei (kapo) ja politsei- ja piirivalveameti (PPA) koormust.

Rahandusministeerium märkis õiguskomisjonile saadetud memos, et MTA sõltub praegu jälitustoimingute läbiviimisel teiste asutuste ressursist ja võimalustest, mis on praktikas kaasa toonud selle, et vajalik abi jääb mõnikord saamata ning jälitustoimingud tegemata.

"Asutuste töökorralduse muutmine selliselt, et MTA-l on iseseisev jälitustoimingute tegemise õigus, vähendab oluliselt ametite omavahelist bürokraatiat ning tagab kiirema ja efektiivsema kriminaalmenetluse läbiviimise kõigis kriminaalasjades, kus on vajalik koguda tõendeid jälitustoimingutega," seisab memos.

Eelnõus seisab, et MTA ei peaks siis enam oma uuritavates kriminaalasjades jälitustoiminguid "allhankena tellima" PPA-st ja vabaneks ses osas asutuste vahelisest asjaajamisest; PPA omakorda vabaneks asutuste vahelise asjaajamise koormusest ning saaks paremini planeerida oma ressursikasutust, kuivõrd "allhankena" tehtavate toimingute hulk väheneb.

Samas ei piirdu MTA jälitusõiguse laiendamine ainult sanktsioonikuritegudega.

Rahandusministeerium märgib, et MTA-le iseseisva jälituspädevuse andmine ainult sanktsioonikuritegudes muudaks tulevased kuritegude uurimised riigis veel ebamõistlikumaks ja kallimaks kui praegu.

Sanktsioonikuritegude arvamine MTA uurimisalluvusse ning MTA jälitustoimingute laiendamine oli arutusel mullu aasta lõpus ka valitsuses ning valitsus otsustas, et need muudatused oleks mõistlik koos teha ja muudatustega tuleks edasi minna.

Randpere: pealtkuulamisõiguse laiali jagamine on vale

See, et MTA viib iseseisvalt algusest lõpuni läbi sanktsioonikuritegude ehk põhimõtteliselt salakaubandust puudutavad menetlused, on mõistlik, aga sellega koos MTA-le pealtkuulamisõiguse andmine on asi, mis on tekitanud arusaamatust, leiab osa koalitsioonisaadikutest.

Õiguskomisjoni liige Valdo Randpere (Reformierakond) ütles ERR-ile, et tema hinnangul on pealtkuulamisõiguse andmine veel ühele ametile vale.

"See tekitab küsimusi. Praegu saavad sanktsioonikuritegudes, kus pealtkuulamist on vaja, seda teha ainult kapo ja keskkriminaalpolitsei. Ja nende sanktsioonikuritegude pärast nüüd anda maksu- ja tolliametile üldine pealtkuulamise õigus – see on kahuriga sääse tulistamine. Sõnumi salastatus on kaitstud põhiseadusega. Pealtkuulamise laiali pihustamine veel ühele ametkonnale on minu jaoks vale. See on minu hinnangul ohtlik, et seda õigust laiali jagada," lausus ta.

Randpere märkis, et MTA on pealtkuulamise õigust tema teada taotlenud juba paarkümmend aastat ja on alati saanud eitava vastuse.

Samale soovile on eitava vastuse saanud ka näiteks keskkonnaamet, lisas ta.

Randpere sõnul poleks ta sellele ideele nii vastu, kui maksuamet ja tolliamet oleks eraldi asutused. "Tolliametile selle õiguse andmise suhtes oleksin ma vähem allergiline, sest seal on selle järele vajadus suurem," lausus ta.

Karistusseadustiku muudatused on nüüdseks riigikogu esimese lugemise läbinud, kuid, nagu Randpere märkis, polnud siis eelnõus veel sees MTA jälitustoimingute laiendamist.

"Järsku tehti see muudatusettepanek. Rääkisin ka valitsuse liikmetega ja seal vähemalt osal liikmetest oli aru saanud, et kui MTA valitsuses muudatust esitles, et pealtkuulamisõigus laieneb ainult sanktsioonikuritegudele. MTA ütles mulle, et nemad rääkisid ikka kõigist oma kriminaalasjadest, aga nõustusid, et valitsuse liikmed võisid teisiti aru saada," rääkis Randpere.

Samuti õiguskomisjoni kuuluv Ando Kiviberg (Eesti 200) ütles ERR-ile, et ka talle teeb muret see, et MTA-le lisaõigust andmine lisati eelnõusse hiljem.

"Mure oli see, et tullakse lahendama üht probleemi teise asja lahendamise tuules. Tööjaotus mõistlikuks teha on hea mõte, sest kapo tõesti ei pea tegelema piiril salakaubandusega. Samas tuli inimestele (õiguskomisjonis) ootamatult plaan, et MTA tahab sama eelnõuga ära teha ka jälitusõiguste küsimuse, et eelnõule haagiti külge teine teema," lausus Kiviberg.

Kivibergi sõnul peaks MTA-le lisaõiguste andmiseks tegema eraldi väljatöötamiskavatsuse, et kõik saaksid aru, mida tahetakse teha ja miks ning kes teeb.

"Täna ei ole koalitsioonis kokkuleppeid, kuidas sellega edasi minna. Arutelu jätkub ja midagi lukus ei ole. Kogu protsess peaks olema läbipaistev ja tuleks teha väljatöötamiskavatsus," ütles Kiviberg.

Praegu on eelnõu justiitsministeeriumis, kust see tuleb paari nädala jooksul, võimalik, et muudetud kujul, õiguskomisjoni tagasi, ütles Randpere.

Muudatusega ei laiendata kuritegude loetelu, mille uurimisel võib jälitustoiminguid kasutada ning ei lihtsustata jälituslubade andmise protsessi - see jääb toimuma kehtivate reeglite alusel ainult prokuratuuri või kohtu loal. Ühtlasi on välistatud jälitustoimingute kasutamine maksumenetluses (tõendite kogumine, maksude kindlaks määramine ja sissenõudmine haldusmenetluses).

Varjatud jälgimiseks ja politseiagendi kasutamiseks annab endiselt loa prokuratuur. Teiste jälitustoimingute tegemiseks annab loa kohus prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel.

Eesti karistusseadustiku järgi on selliseid õigusvastaseid tegusid, mida klassifitseeritakse kuritegudeks, ligikaudu 300. Nendest kuritegudest umbes pool on omakorda sellised, mille uurimisel on tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses lubatud kasutada jälitustoiminguid. Jälitustegevust kasutatakse Eestis raskete kuritegude ja suure kahjuga kuritegude puhul: organiseeritud narkokuritegevus, rahapesu, suuremahulised maksukuriteod, korruptsioon, kuritegelike ühenduste tegevus.

Samas on muutuse vajalikkusele tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler ja seda juba 2015. aastal. "Ressursikasutuse mõttes pole otstarbekas ega ka vastutuse ja põhiõiguste kaitse seisukohast põhjendatud olukord, kus väga kaaluka osa maksu- ja tolliameti jälitusalasest tööst peavad ära tegema jälitusasutused, kes igapäevaselt maksu- ja tollikuritegudega kokku ei puutu," märkis õiguskantsler toona.

Ligi: kapo ei tule sanktsioonikuritegude järelevalvega toime

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) sõnul oleks peamiselt vaja maksuameti õigusi laiendada, sest kaitsepolitseilt antakse sanktsioonikuritegude menetlemine üle maksu- ja tolliametile.

"Kapo ei tule tegelikult selle järelevalvega toime, neil ei ole erialalisi teadmisi. Sellepärast me anname selle asja maksu- ja tolliametile. Sinna juurde käib ka õigus maksukuritegusid vaadata. Vastasel korral me peame justkui endiselt mitut ametkonda ühe asja peale raiskama ja reaalselt raiskame ressurssi ja peame käega lööma teatud olukordades," ütles Ligi.

Langi hinnangul ei tohiks pealtkuulamisõigust kergekäeliselt laiendada

Endine justiitsminister Rein Lang (RE) on samuti pealtkuulamisõiguse kergekäelise laiendamise vastu.

Langi sõnul tekitab lisamuret see, kuidas õigus on jõudnud korrakaitse-eelnõusse vargsi muudatusettepanekuna enne korrakaitseseaduse muutmise seaduse teist lugemist.

"See, mismoodi see maksuameti õiguste laiendamine praegu tuli üldse esile, jättis mulje, nagu maksuameti inimesed, tahtes endale täiendavaid õiguseid, lükkasid selle kuidagimoodi riigikogu ukse alt vargsi sisse. /.../ Mina ei teeks niisugust liigutust mitte mingil juhul nii kergekäeliselt nagu seda praegu soovitakse teha, ja lükkaks selle kirja tagasi nendele, kes selle autorid olid," kommenteeris Lang.