Scholz ütles kaks päeva enne parlamendivalimisi vastuseks küsimusele, kas Saksamaa oleks valmis saatma sõdurid võimalikku Ukraina relvarahu toetama, et see on debatt, mida ei ole praegu mõtet pidada.

"Me oleme relvarahust veel väga kaugel ja me ei tea, kas rahvusvahelised väed, ÜRO väed või kes iganes hakkavad seal mingit rolli etendama, ja kas see üldse juhtub," ütles Scholz usutluses ringhäälingule ZDF.

USA president Donald Trump on astunud Ukrainat ja Euroopat kõrvale jättes samme Venemaaga kõneluste alustamiseks ning kardetakse, et ta püüab lõpetada sõda Vene diktaatorile Vladimir Putinile soodsatel tingimustel.

Scholz rõhutas, et Ukrainat ei jäeta üksi.

"Ta võib arvestada Saksamaa ja Euroopaga tervikuna, nüüd, kui läbirääkimised aset leiavad," rääkis Scholz.

Merz, kelle konservatiividel on pühapäevastel valimistel võiduvõimalus, kordas Ukraina küsimuses Scholzi sõnu.

Ka tema ütles ZDF-ile, et Saksa sõdurite Ukrainasse saatmisest on vara mõelda.

"Võib olla, et Ukrainale tuleb anda julgeolekutagatis. Aga see ei ole võimalik, kuni sõda käib," sõnas Merz.

Ta ütles ka, et Saksamaa ei saa võibolla enam arvestada USA sõjalise toetusega, kuna Trump survestab Euroopat oma kaitsmist suruemas ulatuses enda peale võtma.

"Me peame olema valmis faktiks, et Donald Trump ei aktsepteeri enam täielikult NATO leppe abilubadust," ütles Merz vastastikuse kaitse klauslile viidates.

"On tähtis, et eurooplased teeksid nüüd tõesti suurimaid pingutusi, et olla vähemalt võimelised kaitsma Euroopa mandrit omal jõul," rääkis Merz.

Scholz, kes jääb ka kaotuse korral ametisse uue valitsuse moodustamiseni, mis võib võtta nädalaid, ütles, et Washington on Trumpi naasmisega muutunud "keerulisemaks partneriks".

"Me peame tagama oma julgeoleku ja see tähendab, et me peame kindlustama, et Saksamaal oleks tugevad relvajõud ja et Euroopa riigid suudaksid oma julgeoleku nimel ühiselt tegutseda," ütles Scholz.