Kui tänapäeva meditsiin lubab mõne süsti või tabletiga kaotada liigsed kilod, tundub see enamikele pakkumisena, millest keelduda ei saa.

Kolme lapse ema Maret, kes hakkas kaalus juurde võtma pärast teise lapse sündi, nii ei arvanud. Vormi poolest ütleb ta ise, et on "tore õunake" ja tunneb end oma kehas igati hästi. Kaaluravimit nõustus naine proovima alles pärast pikka arsti palumist. Aga ülekilode kaotamise asemel läks allapoole hoopis tervis.

"Meeletult halb enesetunne, pearinglus. Pulss langes, enesetunne oli meeletult-meeletult halb. Sellele järgnes mao meeletu ülehappelisus, kõrvetised. Ja sa ei tee ju endale seda edasi, kui sa oled juba tajunud. Siis iga kord kui sa võtsid tableti, mõtlesid alati: miks ma seda mürki neelan? Miks ma päriselt, miks mul seda vaja on?" rääkis Maret.

Paljud eestlased pelgavadki kaaluravimeid eelkõige kõrvaltoimete ja teadmata pikaajalise mõju tõttu.

Sellegipoolest on kaalulangetusravimid näidanud paljulubavaid tulemusi ja arstid määravad neid üha sagedamini. Peamiselt kasutatakse raviks semaglutiidi, mis loodi esmalt diabeedihaigetele, kuid osutus ka tõhusaks kaalulangetajaks. Senised uuringud on näidanud, et kaalu kaotatakse sellega keskmiselt 15 protsenti, kuid rasvunud inimese puhul on ka viiest protsendist kaalukaotusest abi.

Nii ongi tuntuim kaubamärk Ozempic, kuigi ametlikult diabeediravim, saanud populaarseks ka rasvunute seas.

"Selle kasutus on viimase viie aasta jooksul tõusnud seitse korda, nii et täna kasutab seda 16 000 kuni 17 000 inimest Eestis. Ja suukaudset semaglutiidi ehk Rybelsust kuskil 9000 kuni 10 000 ja dulaglutiidi Trulicityt natuke üle tuhande inimese," lausus ravimiameti ravimiohutuse juhataja Maia Uusküla.

Perearst Alina Terep on oma patsientidele kaalulangetusravimeid kirjutanud enam kui sajal korral. Päris imeravimiks ta neid veel ei pea.

"Ma alati küsin, et mis teie arvates see ravim teeb teiega. Kui patsient ütleb, et ma kuidagi maagilisel moel hakkan nüüd sulama, siis ma kohe selgitan, et me mõjutame ikkagi teie isu eelkõige," märkis Terep.

Kui nõustamisfaasis on näha, et patsiendil pole soovi oma toitumist ja liikumisharjumusi muuta, jääb ka semaglutiid välja kirjutamata.

"Kui ma kirjutan esmast retsepti, ma kohe hoiatan, et jah, see tõenäoliselt aitab teil paremini oma isu kontrollida, aga te peate ka üleüldse oma toitumisse suhtumist üle vaatama. Peab vaatama, mis teie perekond sööb," lausus Terep.

Kuna päris ilma kõrvaltoimeteta ravimeid pole olemas, on ravi katkestajaid ka tema nimistus.

"Need, keda ma kindlalt mäletan, isegi nimepidi, on paar patsienti, kes kaebasid korralikku kõhuvalu ja iiveldust, mistõttu ei saanud rohtu võtta. Me proovisime kuskil kuu aega ja kuu lõppedes ikka need kaebused püsisid suuremal-väiksemal määral. See oli piisavalt segav, et patsient tahtis ravi katkestada," ütles Terep.

Eestis, nagu mujalgi maailmas, on ülekaalulisus ja rasvumine üha suurenev probleem. Nii on Tervise Arengu Instituudi andmetel üle poole Eesti täiskasvanutest lisakilodega kimpus. Aga kuidas hakkab selline kapsel meie tulevikku mõjutama?

"Aastaks 2030, ma arvan, on kuskil viis-kuus erinevat tootjat, kes toovad erinevaid valikuid patsientidele rasvumise kohta. Ma usun, et nende ravimite hinnastamine on muutunud oluliselt madalamaks. USA-s, minu meelest see oli Financial Timesi allikas, näidati juba, et kaaluravimid on toonud mingi rasvumise trendi peatumise. Aastaks 2030 ma tõesti tahaks loota, et see trend võiks olla vähenev," lausus Ozempicut tootva ettevõtte Novo Nordiski Eesti esinduse juht Koit Arro.

Arro lisas, et ka keskmine kaalunumber võiks langeda, kui ravimeid on turul rohkem.

Õunakese kehaga Maretit aga hirmutab mõte ühiskonnast, kus iluideaal hakkab kaaluravimite tõttu muutuma ning igaüks tahab nende abil tükikest endast kaotada.

"Sa oled ise väärtuslik nii, nagu sa oled. Ja naisi ei tohi sellepärast kogu aeg kuskile lahterdada. Ma arvasin, et see aeg on mööda saanud, aga me elame ikka nagu eelmises ja üle-eelmises sajandis," ütles Maret.

Ka Arro hinnangul on oht, et ravimit võivad tahtma hakata ideaalses kaalus inimesed, kes püüavad saavutada piitspeenikeste Hollywoodi staaride keha.

"Huvitaval kombel peaaegu enamus inimesi, kellega sa räägid, pole oma kaaluga rahul. Ja ma ei saa aru, miks nad ei ole rahul. Kes tahab kaks kilo alla võtta, kes tahab kaks kilo juurde võtta. Ja on täiesti ootus mingile muule kaalule ja sellesse gruppi need ravimid pole üldse mõeldud. See ei ole kleiti mahtumise ravim," nentis Arro.

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkame kaaluravimite mõjudest kuulma. Iga järgneva põlvkonna raviomadusi ka täiustatakse.

Praegu olemasolevad ravimid hävitavad umbes 60 protsenti rasvamassi, ülejäänud mahus kaob ka lihasmass.

"Kui vaadata praegu, mis on arenduses, siis tõesti, järgmine etapp on tabletid, on erinevate molekulide kompleksid ja oli ka arenduses selliseid asju, kus vaadati, et lihasmass säiliks, et põhiline kaalukaotus oleks rasvamassi arvelt. Aga hetkel hindan, et see on umbes 2030, kui vaadata uuringufaasi varajasust, mitte enne," lausus Arro.

Seega – on mida oodata, aga selleks kulub veel aastaid. Kogu tööd ainuüksi ravim aga inimese eest ära ei tee ega hakka ka tulevikus tegema.

"Muidu kui te ükskord lõpetate selle ravimi tarbimise ja kõik teie eelnevad mustrid, söömisharjumused tulevad tagasi, siis on selge see, et selle ettevõtmise kasu koefitsient oli äärmiselt väike," lausus Terep.