Teise koha sai paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) 19,6 protsendiga, mis tähendab 2021. aastal saavutatud tulemuse kahekordistamist, teatasid ringhäälingud ARD ja ZDF.

Sotsiaaldemokraadid said 16 protsenti ning rohelised 13,5 protsenti häältest, lisas ARD.

Konservatiivid saaksid sellise häälte jaotuse puhul 630-kohalises parlamendis 211 kohta.

Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) liidrist Merzist saab ilmselt Saksamaa järgmine kantsler. Enamuse saavutamiseks parlamendis tuleb tal aga ühendada jõud ühe või mitme parteiga, ilmselt võimult lahkuva kantsler Olaf Scholzi sotsiaaldemokraatidega (SPD).

Merz ütles pühapäeva õhtul, et konservatiivid teevad kõik endast oleneva, et moodustada valitsus, mis suudab asuda tegutsema nii kiiresti kui võimalik. "Täna me tähistame, aga homme hakkame tööle," ütles Merz.

Sotsiaaldemokraatide 16 protsenti saaks olema neile sõjajärgse aja halvim tulemus.

Scholz tunnistas kaotust ning õnnitles Merzi võidu puhul. "See on kibe valimistulemus sotsiaaldemokraatide jaoks," lisas ta.

Sotsiaaldemokraadist kaitseminister Boris Pistorius oli tulemuste suhtes kriitilisem, nimetades neid katastroofiliseks.

"See on laastav, katastroofiline tulemus," nentis ta.

Rohelised, kellest samuti võib saada CDU/CSU koalitsioonipartner, said lävepakuküsitlustes 12-13,5 protsenti häältest.

Vasakpoolne Die Linke ületas samuti parlamenti pääsemiseks vajaliku viieprotsendise künnise, kogudes 8,5–9 protsenti häältest.

Vabad Demokraadid (FDP), kes alles hiljuti kuulusid valitsusse, said umbes viis protsenti häältest. Sama tulemus on ka teisel vasakäärmuslikul parteil Sahra Wagenknechti Liidul (BSW).

Valimisaktiivsus oli sel korral väga kõrge: ARD ja ZDF-i andmetel pole aktiivsus olnud nii kõrge alates Saksamaa taasühinemisest saadik. ARD andmetel käis valimas 84 ja ZDF-i andmetel 83 protsenti valijatest.

Merz: Euroopa peab saavutama kaitsepoliitikas sõltumatuse USA-st

Merz ütles pühapäeval, et Euroopa peab arendama oma kaitsevõimet seoses USA ja Euroopa vahel kasvavate pingetega Ukraina ja NATO rahastamise pärast.

"Minu jaoks on absoluutseks prioriteediks Euroopa võimalikult kiire tugevdamine, et samm-sammult saaksime kaitseküsimustes tõesti iseseisvuse Ühendriikidest," ütles Merz.

"Pärast Donald Trumpi avaldusi eelmisel nädalal on selge, et ameeriklased... on Euroopa saatuse suhtes suures osas ükskõiksed," sõnas Merz.

"Ootan huviga, mis juhtub praeguse ja juuni lõpus toimuva NATO tippkohtumise vahel," lisas tulevane kantsler.

Merz lisas, et tal pole Ameerikast tuleva suhtes mingeid illusioone.

"Kas me räägime NATO sõjalisest liidust endiselt selle praegusel kujul või peame palju kiiremini looma iseseisva Euroopa kaitsevõime," sõnas Merz.