Eestis ei käi kodule lähimas algkoolis 45 protsenti ja gümnaasiumis 59 protsenti õpilastest. Kui gümnaasiumiõpilaste puhul on suurem liikumine loogiline, siis mõnevõrra üllatav on algkoolilapsi puudutav.

Arenguseire keskuse eksperdi Eneli Kindsiko sõnul näitas juba 2015. aastal tehtud statistikaameti uuring, et algkoolis käiva lapse koolitee on kaks korda pikem kui võiks.

Kindsiko sõnul tuleb statistikas selgelt välja erinevus linna- ja maapiirkondade vahel. "Maapiirkondades ja eriti just hõredalt asustatud piirkondades on protsendid pigem väikesed," ütles ta.

Näiteks Tallinna puhul ei käi lähimas koolis 63 protsenti lastest. Setomaa vallas on see hoopis 34 protsenti, Mustvee vallas 36 protsenti ja Muhu saarel lausa 11 protsenti.

"Maapiirkondades, äärepiirkondades on need näitajad alla 30–20 protsendi," tõdes Kindsiko.

Häädemeeste vallas on neli kooli. Häädemeeste keskkooli direktor Aule Kink ütles, et algkoolis käib  enamik õpilastest oma kodule kõige lähemal asuvas koolis, väike liikumine on Tahkuranna ja Uulu koolide vahel.

"Tahkuranna on algkool ja Uulu on linnalähedane kool, kus on kohtade nappus,  ja lapsevanemad vahel muretsevad, et kui ta algkooli lõpetab, siis kas ta sinna Uulu kooli kohta saab. Siis võib-olla pannaksegi kohe laps esimesse klassi Uulu kooli. Aga meil ei ole suuresti  selliseid muresid, meie lapsevanemad usaldavad ja hoiavad oma kooli," selgitas Kink.

Eneli Kindsiko sõnul on põhjused, miks eelistatakse kaugemat kooli, maa- ja linnapiirkonniti erinevad.

"Kõige huvitavam, tärkavam trend on, et lapsevanemad otsivad linnadest turvalist, kiusamisvaba ja lapsesõbralikku keskkonda. Ilmselt on see indikatsioon sellest, et uus põlvkond lapsevanemaid tahab teistsugust õpikeskkonda, kui nendel oli," ütles Kindsiko. "See on värskelt Tallinna uuringus välja toodud põhjus. Aga maapiirkondades on oluline just kogupäevakooli mudel. Kui lapsel on koolis või seal lähedal ka huviringid, siis see on väga suur argument."

Loomulikult mängivad koolivalikul rolli ka logistilised ühendused. Lapse kasvades suureneb ka haridusränne, lisas Kindsiko.

Gümnaasiumide puhul määravad valiku eelkõige kooli akadeemilised tulemused ja maine.

Aule Kink ütles, et ehkki Häädemeeste keskkoolil ei ole akadeemiliste tulemuste poolest midagi häbeneda, läheb ka neilt igal aastal õpilasi näiteks Pärnusse.

"Pärnu Sütevaka gümnaasium ahvatleb humanitaarsuunaga, Koidula riigigümnaasiumis on tugev reaalsuund. Aga mis põhikooli lõpetajad tihti ütlevad, on see, et nad tahavad lihtsalt keskkonnavahetust," lisas Kink.

Kui ühelt poolt on valikuvabadus ja -võimalus hea, siis Eneli Kindsiko sõnul viib suur haridusränne haridusliku ebavõrduseni, sest lisaks õpilastele rändavad ka õpetajad ning lapse kaugemale kooli viimist saavad rahaliselt lubada vaid jõukamad pered.

"See näitab, kui keeruline on täna omavalitsuse tasandil haridusvõrku planeerida. See on kõige tugevam järeldus," ütles Kindsiko.

"Paratamatult õpetajad eriti linnades koonduvad just nendesse populaarsetesse koolidesse. Parimad õpetajad koonduvad sinna," tõdes Kindsiko. "Sotsiaalselt liikuvamad õpilased saavad parema hariduse kui teised. Haridusliku kihistumise süvenemine on Eestis päris tugev."