"Valitsus kiitis heaks otsused, mis on vajalikud Ukraina ja USA vahelise rekonstrueerimisinvesteeringute fondi loomise lepingu allkirjastamiseks," sõnas peaminister.

Šmõhal täpsustas, et leping sisaldab kuut põhisätet. Esimese kohaselt asutavad Ukraina ja USA ülesehitusinvesteeringute fondi, mida hakkavad ühiselt omama ja haldama mõlema riigi valitsused. Samal ajal jäävad Ukraina maavarad ja ressursid Ukraina omaks ning neid ei anta üle Ühendriikidele ega kellelegi teisele.

Kolmandaks panustab Ukraina fondi 50 protsenti oma loodusvarade teenitud tuludest. Neljandaks panustavad Ühendriigid fondi rahaliste vahendite, finantsinstrumentide ja muude Ukraina ülesehitamiseks kriitilise tähtsusega varade näol.

Viiendaks investeeritakse fondi kogutud raha eranditult Ukraina ülesehitamise projektidesse.

Peaminister rõhutas, et tegemist on ukrainlaste tulevaste põlvkondade fondiga.

"Kuuendaks, teine oluline punkt on see, et leping võtab arvesse meie kohustusi Euroopa integratsiooniprotsessis. See tähendab, et ei teki vastuolusid ja ebakõlasid meie eurointegratsiooni kohustustega," seletas Šmõhal.

Ukrinform teatas juba varem, et USA ja Ukraina kriitiliste maavarade kokkulepe on raamleping ning edaspidi tehakse tööd investeeringute ülesehitamise fondi loomiseks, mis nõuab Ukraina ülemraada ratifitseerimist.

Ukraina ja USA suutsid maavaraleppe vormistada nii, et seda ei ole vaja Ukraina ülemraadas ratifitseerida, kirjutas ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN kolmapäeval viitega kahe riigi vahelisele paljuräägitud leppe mustandile.

Oodata on aga veelgi tähtsamaid läbirääkimisi, edastas ka väljaanne Jevropeiska Pravda. "Viimastel päevadel on Ukraina läbirääkimismeeskonnal õnnestunud täielikult muuta dokumendi tooni võrreldes paljude varasemate USA ettepanekutega, nii et dokumendi praegune versioon ei anna Trumpile mitte ainult võimalust rääkida oma võimest jõuda kiirete tehinguteni, vaid aitab ka tegelikult kaasa rahvusvahelisele püsikindlusele ja mis kõige tähtsam, see on kasulik ka Ukrainale," seisis uudises. 

Eelkõige teatatakse dokumendis, et USA ja Ukraina tunnustavad panust, mille Ukraina andis, kui hülgas rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks maailma suuruselt kolmanda tuumaarsenali. Lisaks sõlmivad mõlemad pooled lepingu Ukraina taastamise investeerimisfondi kohta, et süvendada partnerlust.

"Täpsemad tingimused fondi juhtimise ja tegevuse kohta sätestatakse edasises lepingus (fondileping), mis lepitakse kokku läbirääkimistel kohe pärast käesoleva kahepoolse lepingu sõlmimist," kirjutas meedia viidates lepingule.

Veel üks huvitav üksikasi on USA valitsusele kuuluva fondi omakapitali ja finantshuvide omandiõiguse maksimumprotsendi ning USA võimude esindajate volituste määramine. See juhtub pärast teatud otsuste tegemist.

"Fondi tehtud sissemaksed reinvesteeritakse Ukrainasse vähemalt kord aastas, et edendada Ukraina julgeolekut, kaitset ja õitsengut, nagu fondilepingus on täpsemalt määratletud," teatas väljaanne.

USA omakorda toetab pikaajalisi rahalisi kohustusi Ukraina kui majanduslikult jõuka ja püsikindla riigi arenguks. Samuti sisaldab leping asjakohaseid avaldusi ja tagatisi, et tagada Ukraina olemasolevad kohustused kolmandate riikide ees.

Lepingu pooled püüavad vältida vastuolusid Ukraina kohustustega Euroopa Liiduga lõimumise raames või kohustustega, mis tulenevad lepingutest mitmesuguste rahvusvaheliste rahaorganisatsioonide ja ametlike võlausaldajatega.

Lepingu 10. ja eelviimane lõik täpsustab, et nii kahepoolne leping kui ka tulevane fondileping on lahutamatud, samuti konkreetsed sammud majanduslikult turvalise jätkusuutlikkuse ja püsiva rahu tugevdamiseks, mainides julgeolekutagatisi.

Kavandatav maavaralepe Ühendriikidega on laiema kokkuleppe alguspunkt, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski varem päeval.

Kiiev loodab saada lõpptulemusena Washingtonilt ka julgeolekutagatised.

"See on alles algus, raamistik, see võib olla väga edukas. Edu sõltub meie vestlusest president Trumpiga," ütles Zelenski ajakirjanikele.