Mitte keegi Ukrainas ei oodanud Washingtoni läbirääkimiste läbikukkumist, kuid kohalikud eksperdid olid maavaralepe suhtes skeptilised.

"USA võtab meilt maavarad, pole tähtis, kas kõik või ainult pool. Venema võtab meilt okupeeritud alad. Venemaalt võetakse selle eest sanktsioonid maha. Bingo! Jääb arusaamatuks, mida saab Ukraina," kommenteeris New Geopolitics Research Networki analüütik Mõhhailo Samus.

USA presidendi Donald Trumpi sõnul saab Ukraina rahu. Aga kui püsiv see rahu võiks olla ilma USA julgeolekugarantiideta?

"Trumpi idee julgeolekugarantiidest pärast maavaralepingu allakirjutamist seisneb selles, et kui USA firmad hakkavad välja kaevama haruldasi metalle, siis Venemaa ei ründa Ukrainat. Minu arust ei ole see tõsine jutt. /.../ McDonalds töötab ju Ukrainas, aga see ei takista Venemaad meid ründamast," ütles Samus.

Selles olukorras ei jäänud Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil midagi muud üle, kui loobuda sellest rahust või pigem pausist sõjategevuses.

"Paus tähendab, et on saavutatud mingi rahulepe. See ei ole aga mingi rahulepe, vaid ajutine vaherahu, mida Venemaa rikub, kui ta peab seda enda jaoks soodsamaks. Teiseks see tähendab, et Ukraina kaob kõigilt maailma radaritelt, sealhulgas ka teie meediast. Kolmandaks, kui esimene ja teine on juhtunud, siis see tähendab, et Ukrainale enam ei anta raha ega relvastust. Neljandaks, Venemaalt võetakse maha sanktsioonid. Viiendaks, Venemaa naaseb maailma liidrite klubisse. Ja kuuendaks tähendab see, et Putin on arvestanud õigesti ja juba mõne aasta pärast ootab ta Ukraina kapitulatsiooni, seda Ukraina ja Euroopa Liidu destabiliseerimise kaudu," selgitas Ukraina peaminister aastatel 2014 kuni 2016 Arseni Jatsenjuk.

"Ma olen väga skeptiline rahuleppe kiire koostamise, kooskõlastamise ja allakirjutamise suhtes. Ma ei usu kõikehõlmavasse rahulepesse, sest enamikus küsimustes, alates okupeeritud territooriumi staatusest, on Ukrainal ja Venemaal võimatu kokku leppida," sõnas politoloog Volodõmõr Fessenko.

Pärast läbirääkimiste läbikukkumist hakkasid tulema uudised USA abi külmutamisest Ukrainale.

"Kui otsus abi lõpetamisest saab tehtud, võib rääkida, et USA poliitika on nüüd täiesti sünkroniseeritud Venemaa poliitikaga. Hetkel pole see veel juhtunud, kuid Wall Street Journal kirjutas just, et Pentagonis kaalutakse seda võimalust," ütles Jatsenjuk.

"Trumpi administratsioon võib lubada eurooplastel osta Patrioti komplekse ja rakette. See võiks olla väljapääs. Ma aga kardan, et Trump võib keelata isegi relvastuse ostmise Ukraina jaoks. See ongi probleem, et see võib olla USA põhimõtteline otsus – mitte anda Ukrainale enam midagi," rääkis Samus.

Kiievi Metsakalmistul on kõige paremini aru saada, et hinda, mida Ukraina maksab oma vabaduse eest, ei saa mõõta eurodes või dollarites.

"Kui sa arvutad, kuidas seda sõda peatada, siis sa valid nõrgema osapoole, kes sõltub sinust paljudes kriitiliselt tähtsades asjades, ja avaldad sellele osapoolele survet. Sest Venemaaga on pärast võimalik veel koostööd teha Arktikas, nafta ja gaasi valdkonnas ning Hiina mõjutamises. See on palju kasulikum kui toetada Ukrainat," ütles Samus.

"Ukraina kaitseb nüüd ennast mitte ainult Vene agressiooni, vaid kahjuks ka Donald Trumpi administratsiooni šantaaži ja surve vastu," märkis Fessenko.

Balti riigid võivad analüütikute hinnangul sattuda samasse olukorda nagu Ukraina.

"NATO artikkel viis praegu ei tööta. Võin öelda suure tõenäosusega, et kui Venemaa ründab praegu Leedut, Lätit ja Eestit, siis USA ei hakka sõdima Venemaa vastu. Nad ütlevad, et see on Euroopa vastutusala. Kui see on Euroopa vastutusala, siis artikkel viis peab olema ümbersätestatud," arvas Samus.