Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et detsembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes ühe protsendi, jaanuaris aga kasvas veelgi.

Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas 2024. aasta sama kuuga võrreldes kuus protsenti.

Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 15 protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügimaht kasvas veel 11 protsenti muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga, 10 protsenti kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil ning kuus protsenti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Samuti suurenes müügimaht neli protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes ning ühe protsendi tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes. 

Müügimaht vähenes üheksa protsenti muudes spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes ehk kaubamajades.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 2024. aasta sama ajaga võrreldes kaks protsenti.

Toidukaupade kaupluste müügimaht jäi aastaga samale tasemele.

Ökonomist

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles jaekaubanduse näitajaid kommenteerides, et need näitavad jätkuvat aeglase taastumise trendi ja kohanemist muudatustele ostujõus.

"Eelmise aasta jaanuaris tõusis käibemaks ning seepärast langes jaanuaris tarbimine märgatavalt olles eelneva aasta lõpus olnud suhteliselt kõrgel tasemel arvestades majanduse üldist olukorda, sest inimesed tegid ennaktempos oste," tõdes Uusküla siiski.

"Võrreldes koroonaeelse ajaga on jaemüük 6,3 protsenti kõrgem, kuid jääb 2022. aasta märtsikuule alla 14,5 protsendiga," ütles Uusküla.

Tarbimise kasvu kõrval on oluline arvestada, et SKP on veidi madalamal tasemel, kui ta oli 2019 lõpus, samas makstakse palkadena välja suurem osa SKP-st kui varasemalt. "Seepärast oleme ühiskonnana raskel ajal tarbimas suhteliselt rohkem oma kogusissetulekust, mis on loomulik asjade kulg. Nüüd majanduse paranedes ei pea tarbimine aga kasvama samas tempos kui majandus, sest reservid vajavad täitmist," ütles Uusküla.

"Väljavaade käesolevaks aastaks jaekaubanduses on stabiilne. Palgad küll tõusevad, kuid maksutõusude tulemusena ei jää rohkem raha kätte. Seepärast saab tarbimine tõusta vaid siis kui perekonnad, kel on sääste, hakkavad neid rohkem kulutama või võetakse rohkem laene," lisas Uusküla.