Haigus avastati jaanuaris Kongo DV loodeosas Équateuri provintsis Boloko külas kolmel lapsel. Lapsed oksendasid verd, neil tekkis ninaverejooks ja nad surid kahe päeva jooksul. Lapsed olevat söönud nahkhiire liha, teatas The Wall Street Journal (WSJ).

Mõni nädal hiljem registreeriti teine ​​ja suurem haiguspuhang 160 kilomeetri kaugusel Bomate külas, kus haigestusid sajad inimesed. WHO teatas, et ühe nädala jooksul haigestus 141 inimest.

"See võib olla uus viirus, mida pole varem avastatud," ütles Itaalia Genova ülikooli nakkushaiguste professor Matteo Bassetti WSJ-le.

WHO ja Kongo ametnikud alles uurivad, kuidas haigus edasi kandub, märkis leht.

Samal ajal vahendas uudisteagentuur Reuters, et WHO ja kohalike tervishoiuametnike hinnangul on tegemist siiski malaariaga.

"Praegu on meie diagnoos malaaria ja kahtlustame ka toidumürgitust," ütles Kongo DV riikliku rahvatervise instituudi peadirektor Dieudonne Mwamba Reutersile. "See ei ole tundmatu ja salapärane haigus. See on nähtus, mis puudutab metsloomade liha tarbinud lapsi."

WHO teatas 16. veebruari bülletäänis, et on saanud teateid, mis näitavad, et lapsed olid enne sümptomite ilmnemist söönud nahkhiire korjust.

WHO andmeil on riigis tuvastatud 1096 haigusjuhtu ja 60 surmajuhtumit, mis vastavad tundmatu haiguse määratlusele.

Mwamba ütles, et kümmekond proovi osutusid viirusliku hemorraagilise palaviku suhtes negatiivseks, samas kui 78 protsenti proovidest olid positiivsed malaaria suhtes.

"Mõjutatud on viis küla... Diagnostika viitab pigem malaariale," ütles Ngashi Ngongo Aafrika haiguste tõrje ja ennetamise keskustest (Aafrika CDC) pressibriifingul.

WHO teatas, et tugevdab järelevalvet ja teeb edasiste uuringute läbiviimiseks koostööd kohalike tervishoiuasutustega. Organisatsioon hoiatas, et seni tuvastamata haigus kujutab endast olulist ohtu rahvatervisele.

Detsembris puhkenud haiguspuhang, mille põhjus oli esialgu teadmata, tuvastati lõpuks malaariana, märkis Reuters.

Riigi pealinnas Kinshasas asuvasse laborisse saadetud proovide analüüsidega on välistatud ebola ja Marburgi viirus, mis samuti põhjustavad surmavat verejooksu, lisas WSJ.

Seos nahkhiirtega teeb muret

Kuigi teadlased pole veel suutnud haiguse põhjust tuvastada, on võimalik seos nahkhiirtega tekitanud muret, et üha rohkem haigusi võib hakata levima loomadelt inimestele. Suur osa Kongost on tihedalt metsaga kaetud ja külaelanikud söövad pidevalt metsloomi, märkis WSJ.

On laialt teada, et nahkhiired annavad inimestele üle haigusi ja hiljutised uuringud on tuvastanud nahkhiirtel Covid-19 pandeemilise tüvega tihedalt seotud koroonaviiruseid, lisas leht.

"Nahkhiired võivad inimestele edasi anda igat tüüpi viirusi, sealhulgas neid, mis põhjustavad olemasolevate hemorraagiliste palavikutega sarnaseid sümptomeid, nagu Krimmi-Kongo või Ebola," ütles nakkushaiguste spetsialist Bassetti.

Kongo tervishoiuministeerium ja WHO on saatnud piirkonda epidemiolooge koos testikomplektidega, kuid tervishoiutöötajate tegevus piirkonnas, kuhu pääseb ainult mööda pinnaseteid või Kongo jõge, on keeruline.

Poliitika takistab haiguspuhanguga tegelemist

Tundmatu haiguse puhang saabus ajal, kui USA president Donald Trump on kiiresti ümber kujundamas oma riigi poliitikat ülemaailmse humanitaarabi ja tervishoiu toetamisel. Trump teatas oma esimesel päeval ametisse saades, et USA lahkub WHO-st ning tema administratsioon külmutas välisabi 90 päevaks, käskides tuhandetel USA valitsuse rahastatud abitöötajatel välismaalt koju naasta.

Administratsioon teatas elu päästva abi jätkamisest, kuid Ameerika Ühendriikide rahastusel tegutsevatele agentuuridele jäävad kehtima töö lõpetamise korraldused. Kongos tegutsevatel humanitaarabi organisatsioonidel, kus üle 26 miljoni inimese vajab hädaabi, hakkab toit ja ravimid otsa saama.

Ekvatoriaalvööndis asuv Kongo DV, mis on Aafrikas pindalalt suuruselt teine ning rahvaarvult neljas riik umbes 110 miljoni elanikuga, on juba hädas erinevatele hädaolukordadele reageerimisega, sealhulgas hiljutistele rünnakutele riigi idaosas, kus Rwanda toetatud mässulised on hõivanud mitmeid linnu.

Kongo DV seisab silmitsi paljude samaaegsete kriiside ja puhangutega, mis avaldab tervishoiusektorile ja elanikkonnale täiendavat pinget, ütles WHO Aafrika esindus neljapäeval.

Lisaks malaariale võitleb Kongo tervishoiusüsteem ka ahvirõugete (ingl.k. Mpox) puhanguga, registreerides alates eelmise aasta algusest üle 55 000 juhtumi ja 1200 surma.

Eelmisel kuul põgenes enam kui 120 Mpoxi-haiget Ida-Goma linna haiglatest pärast seda, kui mässuliste rühmitus nimega M23 selle välkrünnaku käigus hõivas. WHO andmetel on leitud vaid 33 väga nakkavat haigust põdevat patsienti.

Aastatel 2018–2020 tabas Kongot ​​​​ebolapuhang, mis nakatas enam kui 3400 inimest ja põhjustas 2280 inimese surma, mis oli maailmas ohvrite arvult teine ebolakolle.