"Ühistranspordi baasrahastus peaks katma olemasolevate veolepingute teenindamise kulu. Senise praktika põhjal on üsna hästi teada, et baasrahastus on nii väike, et olemasolevaid lepinguid teenindada ei suudeta ja nii on regionaal- ja põllumajandusministeerium olnud sunnitud küsima lisaraha vabariigi valitsuse reservist," kommenteeris Jakobson.

"Reservi mõte on siiski see, et ta kataks ettenägematud kulud. Olemasolevate veolepingute ja ühistranspordikeskustega sõlmitud halduslepingute teenindamise kulu ei ole ettenägematu kulu, vaid tavapärane ja etteteada kulu," lausus Jakobson.

Jakobson lisas, et riigikontroll on tegemas ka auditit, mis puudutab maakondlikku ühistransporti ja selle rahastamist. Audit valmib eeldatavasti sel sügisel.

Valitsus kiitis heaks ühistranspordi jätkusuutliku rahastamise kava

Valitsus kiitis neljapäeval heaks regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esitatud ühistranspordi rahastamise kava. Lisaks otsustati eraldada käesolevaks aastaks ühistranspordi vajalike kulude katteks 37,6 miljonit eurot ning räägiti läbi põhimõtted, mille alusel sügisel otsustada pikaajaline ühistranspordi rahastamine.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas selgitas, et ühistranspordi senine rahastamismudel ei ole olnud jätkusuutlik ning seetõttu tutvustati valitsusele ka uut rahastamismudelit.

"Uue rahastamisemudeli kohaselt kaetakse lepingute täitmiseks vajalikud kulud riigieelarvest nii baasrahastuse, kui sihtotstarbelise reservi kaudu. Seejuures võtab ministeerium kohustuse tagada kulude kasvamisel omatulude ja kogutulude proportsioon vastavalt valitsuses kokkulepitud osakaalule," rääkis Ruubas.

Ühistranspordi rahastamismudel koosneks edaspidi neljast sambast. Esimene sammas on riigieelarveline toetus, mille kogusumma aluseks on ühistranspordi tegelikud kulud ja seda korrigeeritakse järgnevatel aastatel. 

Teine sammas katab kehtivate lepingute kulud vastavalt valitsuse kokkulepitud omatulu osakaalule. Eesmärk on fikseerida konkreetne protsent, mille ulatuses peab ministeerium tagama omatulude suhte. 

Kolmas sammas on sihtotstarbeline reserv, mis katab kulud, mida on eelarve koostamisel raske ette näha ja mis on omakorda möödapääsmatud. Nende hulka kuulub näiteks taristutasude tõus, lennujaama tasude tõus, muudatused maksudes ja määrades ning inflatsioonist tulenev kulude kasv. 

Viimane ehk neljas sammas katab kulud, milles lepitakse kokku igal aastal riigieelarve läbirääkimistel teenuste parandamiseks.

Hartman: puudujääk tuli baaseelarve külmutamisest

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles, et käesoleva aasta ühistranspordi kulude katteks vajalike vahendite puudujääk on tingitud suuresti ühistranspordi baaseelarve külmutamisest 2020. aastal.

"Kuigi eelarve on juba viis aastat külmutatud, on arusaadavalt igal aastal kasvanud tööjõu-, taristu- ja kütusekulud ning tõusevad ka lennujaamade ja sadamatasude kulud. Samas on oluline, et ühistranspordi pakkumine jätkuks ja areneks, kuna väga paljud inimesed sõltuvad oma igapäevastes tegemistes ühistranspordist," rääkis ta.

"Kuigi kulusid on palju, oleme ühistranspordis võtnud suuna muuta teenust igal aastal paremaks, sh efektiivsemaks – väldime transpordiliikide dubleerimist ning teeme rohkem nendevahelist koostööd. Samuti usume, et parema teenuse korral kasvab nii ühistranspordi kasutajate arv ning ka omatulu. Mitmed olulised muudatused ning arengud leiavad aset ka sellel aastal – liinile tulevad täiendavad rongid, ühendused muutuvad kiiremaks," lisas Hartman. 

Käesoleval aastal on tekkepõhiste kulude prognoos 161,9 miljonit eurot, milles parvlaevaliinidee teenindamiseks on prognoositud 30,1 miljonit eurot, lennuliinide teenindamiseks 7,38 miljonit, maakonna- ja kaugliinide bussiveoks 76,3 miljonit ja rongiliinide teenindamiseks 47,7 miljonit eurot. Ühtlasi on sel aastal liinile minemas kokku 16 Elroni uut elektrirongi, millega tihendatakse väljumisi. 

Ligi: reservi kasutamise tingis liikuvusreformi puudumine

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles ERR-ile, et valitsuse otsus tõsta reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse 37,6 miljonit eurot, et katta ühistranspordi toetuse tänavust puudujääki ei tähenda, et nüüd hakatakse reservist ühistransporti rahastama.

"Ei hakata. Seda on tehtud umbes neli aastat. Lihtsalt kuna vastutavad ministrid pole kokku pannud liikuvusreformi, sellist reformi, mis liiga kalliks ei läheks, vaid pigem optimeerib seda võrku, siis ongi ette nähtud selline summa reservis, kuni täpsustuvad täpsed kulud. See puudutab lepinguid vedajatega, nii et see on pigem praeguse olukorra säilitamine. Mitte midagi uut," ütles Ligi.

"Reservist on sinna raha broneeritud ühistranspordi jaoks, see oli broneeritud summa, mille täpne suurus täpsustus praegu. Ta on samas suurusjärgus eelmise aastaga, kus tehti sama operatsioon. Ja seda on tehtud mitu aastat, kuna lihtsalt liikuvusreformi teemal ei ole jõutud edasi," lisas ta.

Eelmise aasta oktoobris Ligi aga kritiseeris regionaal- ja põllumajandusministri plaani ühistranspordist puuduolevad kümned miljonid eurod saada valitsuse reservist, öeldes, et valitsuse reserv on ikkagi ette nähtud ettenägematuteks kuludeks, mille suurus on määratlemata.

"See ei muuda asja," ütles Ligi reedel. "Seni, kuni ei ole vastuvõetavat reformi, siis me peame hoidma olemasolevat. Muidugi ma olen olnud kriitiline, aga alternatiivi ei ole. Alternatiivi, saab välja töötada vastutav minister, mina ei saa," lausus Ligi.