Vaikselt tehtud, kuid seismilise mõjuga ümberkalibreerimine lammutab eelmise presidendi Joe Bideni aegsed piirangud ja annab märku naasmisest agressiivsema terrorismivastase poliitika juurde, mille Trump ka oma esimesel ametiajal (2017-2020) kehtestas, tõdes CBS News.

Ameerika Ühendriikide kaitseminister Pete Hegseth allkirjastas veebruari alguses Saksamaal toimunud kohtumisel USA Aafrika väejuhatuse kõrgemate sõjaväejuhtidega direktiivi, millega leevendatakse poliitilisi piiranguid ja järelevalvet õhurünnakute ja Ameerika eriväelaste operatsioonide üle.

See samm seab prioriteediks paindlikkuse, andes komandöridele suurema vabaduse otsustada, keda sihtmärgiks võtta, leevendades samal ajal mitmekihilist tsentraliseeritud kontrolli, mille Biden kehtestas Ameerika erioperatsioonide väejuhatusele õhurünnakute ja maapealsete operatsioonide korraldamiseks, ütlesid anonüümsust palunud USA ametnikud CBS Newsile.

Üks kõrge kaitseministeeriumi ametnik rääkis samale väljaandele, et Bideni sõjapidamise poliitika oli endise presidendi Barack Obama teisel ametiajal kehtestatud poliitika koopia. Bideni ametiajal keskendusid õhurünnakud tavaliselt terroriorganisatsioonide kõrgemale juhtkonnale.

Ametnik lisas, et Trumpi lähenemisviisiga kaasnevad nii riskid kui ka positiivsed küljed, sest sujuvam otsustusprotseduur võib potentsiaalselt kiiremini hävitada välismaiste terroriorganisatsioonide võimekust, arvestades löögiks vajalikku madalamat otsustuslävendit ja sihtmärkide valiku laiendamist, kuid see suurendab ka riski valeotsusteks ja soovimatute tsiviilisikute pihtasaamiseks.

Kohtumise sisust teadlike USA ametnike sõnul arutati potentsiaalsete sihtmärkidena Somaalias baseeruva islamistliku relvarühmituse Al-Shabaab ja Jeemenis tegutsevate huthide ründamist. Pole selge, kas ka teistele USA regionaalsetele väejuhatustele üle maailma anti samad õigused.

CBS News võttis teisipäeval ühendust Pentagoni ja USA Aafrika väejuhatusega, kuid polnud neljapäevaks neilt vastust saanud.

USA Aafrika väejuhatuse veebisaidi kohaselt jagunevad Ameerika sõjalised õhurünnakud kahte suurde kategooriasse – ründavad ja kaitseotstarbelised. Ründavad õhulöögid järgivad mitmekihilist eeskirjade ja kõrgetasemelise kontrolli protseduuri, mis Bideni administratsiooni ajal läbis USA relvajõudude ühendstaabi ja täitevvõimu haru otsustusprotsessid.

Kogu ründava iseloomuga õhurünnaku ajal vaatavad sõjaväejuristid üle kogutud luureandmed, et teha kindlaks, kas üksikisikud on relvakonfliktide seaduse alusel seaduslikud võitlejad, et vähendada tsiviilohvrite ohtu ja vältida süütute inimeste tapmist, keda on ekslikult kahtlustatud terrorismis.

USA Aafrika väejuhatuse veebisaidi kohaselt kasutatakse kaitseotstarbelisi õhulööke "piiratud asjaoludel, kui USA või konkreetselt määratud partnerväed on vaenulike jõudude poolt otseses ohus". Seda tüüpi õhurünnakuid lubab tavaliselt üksuse juhtkond ja täitevvõim ei pea neid heaks kiitma.

Seni käis nii…

2013. aasta lekkinud salastatud uuring, mille hankis väljaanne The Intercept, kirjeldab üksikasjalikult, kuidas USA valitsus lubas Obama administratsiooni ajal aastatel 2011–2012 droonirünnakuid Jeemenis ja Somaalias pärast presidendi heakskiitu – poliitikat, mida rakendati sarnaselt hiljem ka Bideni ametiajal.

Enne õhulöögi andmist pidid sõjaväeülemad tagama, et see vastab mitmetele rangetele kriteeriumidele ja saama heakskiidu seitsmelt otsustajalt, sealhulgas presidendilt. Isiku suhtes, kes sihikule võeti, tuli saada kahelt sõltumatult luurevormilt kinnitus, et ta on terroriorganisatsiooni liige. Vasturääkivusi luureandmetes ei saanud olla. Ning tsiviilelanike kaotused tuli hoida minimaalsed.

Selline protseduur muutus aga kõrgete otsustajate ümarlauaks: sihtmärgi tuvastanud rakkerühm, ründama pidava üksuse ülem, Luure Keskagentuuri (CIA) missiooni juht ja vastuvõttev riik - kõik pidid rünnakule nõusoleku andma ja kasvõi üksainus eriarvamus tähendas operatsiooni peatamist.

Ei ole selge, kas need samad sätted on lisatud ka uude korraldusse, märkis CBS News, kuid lisas, et need eksisteerisid Trumpi esimesel ametiajal, välja arvatud mõned erandid nagu vastuvõtva riigi heakskiit sellistes maades nagu Afganistan.

Uus juhend USA Aafrika väejuhatusele saabus ajal, kui Pentagonis on segased aja pärast seda, kui Trumpi administratsioon vallandas õhujõudude, maa- ja mereväe kõrgeimad juristid. Traditsiooniliselt apoliitilisteks peetavatel ametikohtadel olnud tippjuristide ülesanded on väga laialdased: alates reaametnikke puudutavate kriminaalasjade järelevalvest kuni relvastatud konfliktides rahvusvaheliste seaduste järgimise tagamiseni.

Esmaspäeval ajakirjanikega rääkides kaitses Hegseth vallandamisi, öeldes, et need on vajalikud tagamaks, et ülemjuhataja antud korraldustele ei oleks takistusi ning iga teenistuse parimad juristid annaksid korralduste vormistamiseks parimaid võimalikke soovitusi.