Alanud õhulöögid – mis ühe USA ametniku sõnul võivad jätkuda nädalaid – kujutavad endast Ameerika Ühendriikide suurimat sõjalist operatsiooni Lähis-Idas pärast Trumpi ametisseastumist jaanuaris. Rünnakud algasid ajal, kui USA on suurendanud survet Teheranile, püüdes seda oma tuumaprogrammi üle läbirääkimiste laua taha tuua.

Trump hoiatas ka Iraani, huthide peamist toetajat, et see peab viivitamatult peatama rühmituse abistamise. Ta ütles, et kui Iraan ähvardab USA-d, siis ei suhtu Ameerika sellesse hästi ning võtab ta vaenlasena vastutusele.

"Kõigile huthi terroristidele: TEIE AEG ON LÄBI JA TEIE RÜNNAKUD PEAVAD LÕPPEMA, ALATES TÄNASEST. KUI NEED EI LÕPPE, SAJAB TEIE KAELA PÕRGUVIHMA, MIDA TE VAREM POLE NÄINUD!" kirjutas Trump oma sotsiaalmeediakeskkonnas Truth Social.

Iraani revolutsioonilise kaardiväe kõrgeim ülem ütles pühapäeval, et huthid on sõltumatud ja teevad oma strateegilised ja operatiivsed otsused ise. "Me hoiatame oma vaenlasi, et Iraan reageerib otsustavalt ja hävitavalt, kui nad oma ähvardused ellu viivad," lisas Hossein Salami.

USA õhurünnakutes sai surma vähemalt 31 ja vigastada 101 inimest, peamiselt naised ja lapsed, ütles huthide juhitava tervishoiuministeeriumi pressiesindaja Anees al-Asbahi pühapäeval. Houthide poliitiline büroo kirjeldas rünnakuid kui "sõjakuritegu".

"Meie Jeemeni relvajõud on täielikult valmis reageerima eskaleerumisele eskalatsiooniga," öeldakse avalduses.

Sanaa elanike sõnul tabasid õhulöögid hoonet houthide sõjaväebaasis.

"Plahvatused olid ägedad ja raputasid naabruskonda nagu maavärin. Need kohutasid meie naisi ja lapsi," ütles Reutersile üks elanikest, kes ütles oma nimeks Abdullah Yahia.

Löökide sihtmärgiks olid ka huthide sõjaväeobjektid Jeemeni edelaosas Taizi linnas, ütlesid kaks kohalikku elanikku pühapäeval.

Dahyani linna elektrijaama tabanud rünnak põhjustas aga elektrikatkestuse, teatas telekanal Al-Masirah pühapäeva varahommikul. Dahyan on koht, kus huthide salapärane ja avalikkuse eest varjul püsiv juht Abdul Malik al-Houthi kohtub sageli oma külalistega.

Viimase kümnendi jooksul suurema osa Jeemenist kontrolli alla võtnud huthide relvastatud liikumine on alates 2023. aasta novembrist korraldanud hulga rünnakuid Jeemeni ranniku lähedalt mööduvate laevade vastu, häirides Punast merd läbivat ülemaailmset kaubandust ja sundides USA sõjaväge kulukale operatsioonile, et tõrjuda huthide väljatulistatud rakette ja droone.

Pentagoni pressiesindaja ütles, et huthid on alates 2023. aastast rünnanud USA sõjalaevu 174 korda ja kaubalaevu 145 korral. Huthid ütlevad, et rünnakud on solidaarsus palestiinlastega seoses Iisraeli sõjaga Gazas Hamasi võitlejatega.

USA eelmise presidendi Joe Bideni administratsioon püüdis vähendada huthide võimet rünnata oma ranniku lähedal laevu, kuid piiras sealjuures USA relvajõudude sellekohast tegevust. Anonüümseks jääda soovinud USA ametnikud väidavad, et Trump on lubanud agressiivsema lähenemise.

Teisipäeval teatasid huthid, et jätkavad rünnakuid Iisraeli laevade vastu, mis läbivad Punast merd ja Araabia merd, Bab al-Mandabi väina ja Adeni lahte, lõpetades jaanuaris Gaza relvarahuga alanud suhteliselt rahuliku perioodi.

USA rünnakud toimusid vaid mõned päevad pärast seda, kui Trump edastas Iraani kõrgeimale juhile ajatolla Ali Khameneile kirja, milles sooviti kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle. Khamenei lükkas kolmapäeval tagasi võimaluse pidada Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi.