Tallinna Tehnikaülikoolis saab saab sügisest õppida 34 esimese astme õppekaval ja 41 magistrikaval. Teiste ülikoolidega võrreldes hakatakse eestikeelsetele õppekavadele avaldusi vastu võtma varem.

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll selgitas seda konkurentsiga, aga ka sellega, et pea 40 protsendil TalTechi kandideerijatest on gümnaasium juba lõpetatud.

"See on järjest suurenev protsent, et kohe pärast eelmise astme lõpetamist edasi ei õpita. See sama tendents on tegelikult ka peale bakalaureuse õpinguid, et pigem töötatakse aasta või kaks ja kui tunnetatakse, et oleks lisateadmisi vaja omandada, siis tullakse magistrantuuri õppima," ütles Voll.

Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost ütles, et selline tendents on Eestis tervikuna.

"Võime öelda, et Eestis tervikuna näeme sellist tendentsi küll, et õppijad kohe pärast gümnaasiumi lõppu ei jätka kõrgharidusõppes. Võetakse vaheaasta, kes reisib natuke, kes töötab veidi, kes lihtsalt puhkab," lausus Joost.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul moodustavad gümnaasiumilõpetajad Tartu Ülikooli vastuvõetutest kaks kolmandikku.

"Päevaõppes siiski on suurem osa gümnaasiumilõpetajad. Sageli muidugi miks noormehed võivad aasta hiljem kandideerima tulla, on see, et nad peavad minema kaitseväkke ja nad ei kandideerigi kohe vahetult pärast gümnaasiumi lõppu," sõnas Kaldma.

Tartu Ülikoolis on Kaldma sõnul õppekohtade arv on sama, mis viimastel aastatel, jäädes 2600 kuni 2700 bakalaureuseastme üliõpilase juurde. Vastuvõtutingimustes samuti muudatusi ei plaanita.

"Kasutame bakalaureuse astmes vastuvõtul nii riigi- kui sisseastumiseksameid. Alates tänasest saab registreerida ka akadeemilisele testile, mis toimub 22. märtsil ja 5. aprillil ning mille 65 punktile sooritamine tagab vastuvõtu enamikele Tartu Ülikooli õppekavadele," ütles Kaldma.

Tallinna Ülikoolis on kõige suurem vastuvõttu puudutav muutus seotud keeleoskusega. Kui varem anti tudengile võimalus oma eesti keele oskust ülikoolis lihvida, siis nüüd peab kandideerijal keel suus olema.

"Kuna suur osa keskharidusest on läinud üle eestikeelsele õppele ja keeletase on läinud paremaks, siis me oleme tõstnud keelenõuet ja ootame kõigilt eestikeelsetele õppekavadele kandideerijatelt B2 ehk kesktaseme eesti keele oskust," ütles Helen Joost.

Hendrik Volli sõnul soovitakse uuel õppeaastal vastu võtta rohkem üliõpilasi kui möödunud aastal, mil kooli hingekirja kanti 2908 tudengit. Suurema vastuvõtu tingib riigiga sõlmitud haldusleping, mis kohustab vastuvõttu laiendama, ning riiklikud meetmed IT-ja inseneriakadeemia. Sügisest avatakse viis uut õppekava. Esimeses astmes lisandus informaatika õppekavale tehisintellekti fookus.

"Sügisel algaval õppeaastal me soovime kindlasti vastu võtta üle kolme tuhande üliõpilase," sõnas Voll.

Tallinna Tehnikaülikooli õppekavale kandideerimine eeldab laia matemaatika riigieksami tulemust. Hendrik Voll ütles, et ülikool jälgib matemaatika riigieksami tulemusi järjest suurema murega.

"Tehnikaülikooli saab kandideerida ainult laia matemaatika eksamiga ja meil minimaalne kandideerimise lävend on 50 punkti sajast, sisuliselt kolm pika miinusega. 14 000 sünnist ainult 2700 kuni 2800 suudab 19 aastat hiljem matemaatikaeksami sooritada üle kolme miinuse - tegemist on sisuliselt katastroofiga," lausus Voll.