Projekti esimeses etapis saavad 20 000 10.–11. klasside gümnasisti ja nende 3000 õpetajat 1. septembril 2025 ligipääsu parimatele tehisintellekti õpirakendustele.

Seejärel laieneb TI-Hüpe kutsekoolidele ja uutele 10. klassi astuvatele gümnasistidele, hõlmates 2026. aastast veel ligi 38 000 õpilast ja 2000 õpetajat.

Projekti üks algatajatest president Alar Karis lausus, et kui ligi 30 aastat tagasi pani Tiigrihüppe programm alguse e-Eesti arengule, mille kaudu meid praegugi rahvusvaheliselt tuntakse, siis nüüd alustab Eesti uut peatükki haridussüsteemi ja digiühiskonna edasiarendamisel.

"Tehisintellekt on maailma jäädavalt muutnud ja nii nagu kõik sektorid, peab ka haridussüsteem muutustega kohanema," sõnas president Karis.

"Õpime tehisintellekti mitte kõige rohkem, vaid kõige targemalt kasutama. Kui võtame haridussüsteemis kasutusele parima saadaoleva õpitehnoloogia, aitab see meil tõusta maailma üheks targemaks rahvaks. Sellest saab järgmine etapp e-Eesti arenguloos, mille abil jõuavad nutikad lahendused kõigisse valdkondadesse ja mis tõstab eestlaste ning Eesti majanduse rahvusvahelist läbilöögivõimet," ütles Karis.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub sellest, kui hästi suudame noori ette valmistada tehisaru ajastuks. Selleks peab haridus andma õpilastele praktilised oskused tehisintellekti kasutamiseks, mis on tuleviku tööturul hädavajalikud.

Kõik algab aga õpetajate õpetamisest. "Tema on jätkuvalt selle õppeprotsessi juht, ülemus ja boss. Mitte õpilane, vaid õpetaja peab kujundama seda protsessi," ütles Kallas.

"Kui tahame, et tehisaru toetaks mitte ainult õppimist, vaid ka meie majanduse kasvu, peame investeerima õpetajate koolitamisse. Hästi ettevalmistatud õpetajad suudavad tehisaru võimalusi koolides targalt rakendada," ütles Kallas. 

Pool rahastusest tuleb erasektorist

TI-Hüpe on koostööprojekt, mille käivitamisse on panustanud presidendi diginõukoda, haridus- ja teadusministeerium ja mitmed erasektori esindajad, teiste seas Jaan Tallinn, Kaarel Kotkas ja Taavet Hinrikus.

"Meil on plaanis luua ühine sihtasutus, sest lisaks riigi rahale kaasub sinna ka eraraha põhimõttel 50-50. Projekti aastane eelarve peaks olema 6,5 miljonit eurot, et suuta koolitada püsivalt õpetajaid ja on vaja ka tugistruktuuri koolidele, kes juba TI-d kasutavad. Sihtasutus ei ole ühe korra koolitaja, vaid programmi käivitaja nelja järgmise aasta vältel. Kui need neli aastat on läbitud, siis vaatame, kas läheme sihtasutusega edasi või võtab riik süsteemi tervikuna üle," rääkis Kallas.

TI-Hüpe 2025 asutajaliige ja üks Tiigrihüppe algatajatest Linnar Viik ütles, et ettevõtjate huvi projekti rahastamisel on targad töötajad.

"Kõige targemad töötajad loovad uut väärtust. Ainukene vara, mis ettevõttel on, on lootus, et need targad inimesed tuleksid ja töötaksid tema ettevõtte nimel veel ühe päeva, veel ühe nädala ja veel ühe kuu ja aitaksid kõrgemat lisandväärtust luua. Ainult tänu sellele on ettevõtjatel võimalik ellu jääda," sõnas Viik.

"Haridus on vastus väga paljudele küsimustele. Rohkem haridust on parem kui vähem haridust. Me ju kõik tahaksime, et ka saja aasta pärast jätkaksid targad inimesed Eestis ettevõtete ehitamist," sõnas investeerimisettevõtte Skaala tegevjuht Kristina Siimar.

TI-Hüpe 2025 on inspireeritud Tiigrihüppest, programmi nimi tuleneb eestikeelsest sõnast tehisintellekt (TI).