Möödunud teisipäeval teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa taasrelvastumise plaanist.

"Euroopa on valmis tohutult tõstma oma kaitsekulutusi. Nii selleks, et vastata kiirele vajadusele tegutseda, kui ka selleks, et toetada Ukrainat. Aga ka selleks, et pikas plaanis võtta palju suurem vastutus meie enda Euroopa julgeoleku eest," sõnas von der Leyen.

Brüssel ruttas tavapärasest töörütmist ette. Von der Leyen kattis nii laua, et neljapäeval saaks Euroopa Liidu riigijuhid erakorralisel Ülemkogul plaani arutada.

"Neetud küll, viimaks on aeg! See on midagi, mida me oleme küsinud pikka aega, et Euroopa, Euroopa Liit suudaks seista oma jalul," ütles Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.

Loodetud heakskiit ka tuli. Peamiselt lepiti kokku võlareeglite leevendamises. Komisjon arvutab, et liikmesriigid saavad nii järgmise nelja aasta jooksul võtta 650 miljardi euro jagu laenu.

"Lihtsamalt öeldes, Euroopa sai käed lahti kaitseinvesteeringute tegemiseks. Eesti kaasarvatud," ütles Eesti peaminister Kristen Michal.

Teiseks soovib komisjon võtta ise 150 miljardi euro jagu laenu ja siis omakorda liikmesriikidele laenu anda.

"See laen on selline, et iga riik, kes selle ise võtab, maksab ka ise tagasi. Keskselt võetakse selle võrra soodsam. Ja ilmselt see ei lähe ka defitsiidi sisse, aga need täpsed detailid käiakse veel üle," selgitas Michal.

Kuna komisjon saab mõningate eranditega turult laenu odavamalt, võiks sellest võita 20 liikmesriiki. Vähemalt komisjoni enda arvutuste järgi. Kui mullu kulutasid Euroopa Liidu riigid kaitsele 326 miljardit eurot, siis komisjon loodab, et kõigi ettepanekute abil leitakse järgmisel nelja aastaga 800 miljardit eurot lisaraha.

Kuid kogu selles plaanis on veel mitmeid vaidluskohti. Sakslased näiteks sooviks võlareegleid lõdvendada mitte neljaks aastaks, vaid püsivamalt.

"Kui seda juba ise teha, siis kantiliku printsiibi järgi ütleksin, et on kindlasti tõsi, et see on ka hea lahendus Euroopa Liidu jaoks," ütles liidukantsler Olaf Scholz.

Saksa võimud muretsevad, et pärast nelja aastat võivad muidu nende kaitseinvesteeringuid takistada mitte Saksamaa enda reeglid, vaid Euroopa Liidu reeglid. See on muidu laenamise suhtes skeptiliste sakslaste jaoks enneolematu kursimuutus.

Komisjon pakub veel ka kolmandat võimalust, kust raha saada. "See on võimalus suunata ümber olemasolevad Euroopa Liidu eelarvevahendid kaitsele. Siin keskendume ühtekuuluvusfondile," ütles von der Leyen.

See idee ei meeldi aga Itaaliale.

"Me võitlesime selle nimel, et ühtekuuluvusfond jäetaks välja. See tähendab, et raha suunataks jõuga ümber ühtekuuluvusfondist kaitse rahastamisele. On veel klausel, mille alusel saavad riigid selle valiku teha vabatahtlikult. Me ei saa selgelt takistada riike ise seda valikut tegemast. Eriti neid, kes on meist haavatamad," rääkis Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

Ta lisas, et Itaalia kindlasti seda ei tee. Melonile ei meeldi üldiselt ka plaani nimetus.

"Ma usun, et sõna taasrelvastumine ei ole õige sõna, mida kasutada, et kirjeldada seda, mida me teeme," ütles ta.

Kuigi põhimõttes ei ole Itaalia vastu, on Meloni sõnul raha vaja suunata ka küberturvalisusele ning keskenduma peab kriitilistele maavaradele ja laiemalt taristu seisule.

Sarnaselt mõtleb Hispaania peaminister Pedro Sanchez.

"Nii nagu te hästi teate, ei ohusta meie julgeolekut näiteks riikides nagu Poola ja Hispaania samad ohud. On muidugi ühine osa selle taga – Venemaa –, aga see, kuidas need ohud väljenduvad, on veidi erinev," sõnas Sanchez.

Sanchez viitas terrorismile ja kliimamuutuste mõjudele, mis Hispaaniat rohkem puudutab.

Hispaania kulutas mullu kaitsele 1,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja Itaalia 1,5 protsenti. Komisjoni 800 miljardi plaan eeldab, et need riigid tõstaks kaitsekulutusi järgmise nelja aastaga kaks korda. Sanchez lubab nüüd jõuda kiiremini kahe protsendini, aga praegu on seatud siht sinna jõuda alles 2029. aastal.

Ehk komisjoni plaani eduks peavad teised liikmesriigid selle vahe katma. Koorma jagamise vaidlus pole lõpuni lahendust leidnud.

"Me kindlasti tulevastel Ülemkogudel ja erinevates formaatides arutame, mis on need kuumad kohad Euroopas, kuhu on vaja rohkem panustada. Ma siiski meenutan teatud aega tagasi, kui sellele samale koormajagamisele Põhjamaades veidi külma pilguga vaadati, kui räägiti põgenikevoost. Öeldi, et kuidas see meie asi on. Mulle tundub, et nüüd kõik mõistavad, et mured tegelikult on ühised," rääkis Michal.

Veel enne neljapäevast kohtumist tunnistas Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas, et 20 miljardi euro suurune uus relvaabipakett, mis aitaks Ukrainal asendada USA toetust, ei saa tõenäoliselt ükshäälselt heakskiitu. Nii ka läks.

"Ma loodan, et järgmiseks Ülemkoguks, mis meil tuleb samamoodi märtsis ehk saame ka parema ülevaate, kuhu sellega jõuda võiks. Kaja Kallase kabinet töötab sellega edasi," ütles Michal.

Selle asemel kiideti heaks üldsõnaline lubadus Ukrainat rohkem toetada. Seda tehti ka ilma Ungarita.

"Kuigi me oleme nõus, et me peame kulutama palju raha meie endi peale, et oma sõjavägesid tugevdada, siis see raha, mida nad tahavad saata Ukrainasse ja Ukraina-liikmesus Euroopa Liiduga, on suur koorem, mida Euroopa Liidu majandus ei talu," kommenteeris Ungari peaminister Viktor Orban.

Põhimõtteline sõnum on ikkagi, et kaitse rahastamiseks laenu võtmise eest karistust ei tule. Seda tõdedes lubas Michal, et Eesti kõigi nende vaidluste lõppu ootama ei jää.

"Kui siin on mingid protseduurid, sõnumid, siis me ei jää selle taha. Me teeme ära, mis on vaja. Kui hiljem tuleb Brüsselis klaarimist, küll saame selle ka tehtud," sõnas ta.