A2 tasemeeksamit sooritas tänavu 1206 ja B1 tasemeeksamit 807 inimest. Seda on sadades rohkem kui möödunud aastal. 

"B1-tasemel oli haridus-teadus koos teenindus-kaubandusega kõige rohkem esindatud, mõlemal juhul oli üle 200 sooritaja. Madalamatel tasemetel, me arvame, et põhjuseks on kas rahvusvaheline kaitse, ajutine kaitse, ka tööloa või elamisloa kehtivuse lõppemine," ütles haridus- ja noorteameti õppekvaliteedi osakonna juht Maiki Udam.

Suhtarvuna on varasemast rohkem keeleõppijaid ka kinnipidamisasutustes. B1- taset käis sel korral sooritamas 37 inimest. Motiveerivad kodakondsuse taotlemine ja võimalused tööturul. 

"Rohkem kinnipeetavaid on mõelnud selle peale, et kuigi nad on elanud väga homogeensetes venekeelsetes kogukondades ja töökohtadel, siis tänapäeval töökohad on mitmekesisemad ja töökohti vahetatakse enam. Tajutakse rohkem vajadust ja teisest küljest (tahetakse eesti keeles) ka suhelda eraelus ja kolleegidega," lausus justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakonna projektijuht Emma Bachmann.

Hoiakud keelt õppida on muutunud positiivsemaks, seda enam, et sellest aastast ei maksa riik enam kinnipeetutele õppimise eest tasu.

"Väga üksikud kinnipeetavad on loobunud õppimisest – enamik jätkab õppimist ja neil on võimalus omalt poolt näidata, et nad õpivad enda jaoks ja see motivatsioon on sisemine, mis on ka jätkusuutlikum," ütles Bachmann.

Tallinna Pallasti ja Paekaare lasteaias on umbes 17 abiõpetajat, kes sel korral eksamil ei käinud, sest õpivad veel keelt. Aitab ajapikendus, B1-tase on lasteaedade abiõpetajatele kohustuslik järgmisest aastast. 

"Seis on kindlasti õpetajate jaoks, õpetaja abide jaoks keeruline natuke, aga nad on motiveeritud, mida mina näen. Nad püüavad õppida eesti keelt, nad käivad kursustel ja igapäevases elus nad kasutavad eesti keelt ka lastega tegelemisel," lausus Tallinna Pallasti ja Paekaare lasteaia direktor Piret Kütt.

Hubaseks keeleõppeks on Paekaare lasteaia koridoridesse loodud keelelinnak, kus läbiv teema on eesti lastekirjandus.

"Kõige vahvam on see, et vanemate rõõm on kasvanud. Sellepärast et vanem tuleb koos lapsega ja võibolla tema ei tea naksitralli, ta ei tea Sammalhabet, aga laps juba tutvustab talle, räägib talle. Ta saab teada. Siis nad vajutavad häälenuppu ja kuulavad midagi Sammalhabeme kohta ja selle teose kohta. Ja siis on lapsed need, kes kannavad eesti keelt edasi oma vanematele," ütles Kütt.