Margus Tsahkna (Eesti 200) märkis möödunud reedese USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumise järelkajade kohta, et praegu ei saa rääkida ei tülist ega leppimisest kahe presidendi vahel, kuid Trumpil on vaja oma lubadus täita, et Ukrainas lõppes sõjategevus. Tsahkna sõnul õnnestus Trumpil aga reedese kohtumisega surve alla panna mitte agressorriigi juht Vladimir Putin, vaid hoopis Zelenski.

Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles, et reedene kohtumine jättis väga toore mulje ning see on reaalsus, millega peame ka meie arvestama. Reinsalu sõnul tuleb Eestil säilitada külm ratsionaalne vaade ning sellest peab Eesti julgeoleku tagamise lähtuma ka riigi poliitiline juhtkond.

Marko Mihkelson (Reformierakond) vastas küsimusele, kas Trumpi ja Zelenski terav sõnavahetus tähendab suhete lõppu, et kindlasti mitte. Mihkelsoni sõnul pole näha olnud ka USA survet Venemaa suunal, mis viitab, et ameeriklaste vaade Ukrainas rahuni jõudmisele on väga erinev Euroopa ja Ukraina arusaamast.

Mart Helme (EKRE) märkis, et Eestis vaadatakse olukorda tunnelnägemisega, sest Washingtonis ei nähta olukorda mitte Ukraina-keskselt, vaid teisest vaatevinklist: USA jaoks on tegelikkuseks saanud õudusunenägu, kus ühes blokis on koos Venemaa. Hiina, Iraan ja Põhja-Korea.

Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul peab nüüd tegema olulised järeldused, mida üldse tähendab tulevikus partnerlus USA-ga. Konstruktiivse koostöö peale võib ju loota, kuid selge on, et Euroopa, sealhulgas Eesti, peab oma huvide hakkama ise seisma, lisas ta.

Mihhail Kõlvart (Keskerakond) märkis, et suured riigid on mõjusfääre jaganud läbi ajaloo, aga praegu on USA poolt antud selge sõnum, et igaühel tuleb ise hakkama saada ja sellest peab ka Eesti lähtuma. Kõlvarti sõnul ei tähenda see, et USA-ga võiks nüüd suhteid rikkuda ning ta viitas mõne Eesti poliitiku jõulisele väljaütlemisele Trumpi suunas.

Tsahkna lausus, et asju peab siiski õigete nimedega nimetama, aga samas mitte kaasa minema hüsteeria ja paanikaga, mida ka Eestis mõni arvamusliider üritab viljeleda. Tsahkna sõnul on Trump oma brutaalsusega lükanud Euroopa teele, kus loodetavasti jõutakse lähiajal ka tegudeni ehk hakatakse rohkem kaitsele raha kulutama ning Ukrainat toetama.

Reinsalu nõustus, et Eestil on vajalik nüüd ise oma kodutöö ära teha ning tema sõnul peab nüüd ka Eesti valitsust kutsuma üles konkreetsemalt tegutsema ning järgima täpsemalt Eesti kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet ning seda kiiremini ellu viima.

Mihkelson märkis, et sel nädalal Pariisis toimunud kohtumisel sai selgeks, et USA-st tulnud kriitilised või lausa üleolevad märkused Euroopa riikide armeede kohta läksid näiteks brittidele ja prantslastele vägagi hinge ning ehk oleks aeg ameeriklastele aeg meelde tuletada need ohvrid, mida nende Euroopa liitlased on maailma julgeoleku stabiilsena hoidmisel toonud.

Mihkelson lisas, et USA näeb tõesti ka Ukraina sõda laiemas kontekstis ning nende eesmärgiks on pigem Venemaa ja Hiina lahku löömine, mille tegelik toimumine on tema hinnangul pigem ohtlik illusioon, sest kummalgi riigil pole huvi USA-d praegusest olukorrast päästa.

Helme hinnangul pole praegu ajutise vaherahu realiseerimine üldse võimalik, sest Putini käitumist jälgides tekib küsimus, miks peaks keegi teda üldse usaldama. Samuti jääb tema sõnul segaseks, kuidas saaks Ukrainat Venemaa vastu võitlemisel hoida püsti ainult Euroopa abiga, mida reaalselt pole veel olemaski.

Ossinovski märkis, et see rahu, mida Trump praegu Zelenskile peale surub, on põhimõtteliselt Ukraina kapituleerumine. Liitlassuhete kohta ütles ta, et praegu on Trumpi kokkulepete tegemise tuhin viinud selleni, et USA on hakanud välja pressima hoopis oma liitlastelt, mitte vaenlastelt.

Kõlvarti sõnul ei saa välistada, et Trumpiga sarnaseid signaale hakkab peale valimisi andma ka mõni Euroopa suurriik ja seetõttu peaks Eesti hoidma tugevaid suhteid naabritega, kellel on meiega sarnane ajalugu ja arusaam ohtudest.

Tsahkna märkis, et Eestil on tugev koostööformaat Balti ja Põhjala riikidega; probleem on pigem selle osaga Euroopast, kus pole veel konkreetseid otsuseid kaitsevõie tugevdamiseks tehtud.

Helme sõnul on Euroopa probleem paljuski selles, et sõjatööstust pole pikalt arendatud ning selle asemel on istutus ameeriklaste selja taga. See, et nüüd Euroopa suuremad ja väiksemad sõjatööstused koordineeritult tööle panna, võtab tema sõnul aga aastaid aega.

Ossinovski nõustus Helmega, lisades, et ameeriklaste jäetavad lüngad erinevates sõjalistes võimetes peab Euroopa ise täitma ja tegema seda võimalikult kiiresti. Samuti tuleb tema sõnul saavutada Euroopa sõjatööstusel saavutada suurem autonoomia ameeriklaste sõjatööstusest.

Mihkelson märkis, et praegu on lihtne olla ja ehk peabki olema ameeriklaste ütlemiste suhtes kriitiline, aga oluline on mitte lõhkuda Atlandi-ülest liitu, sest see on juba Venemaa huvi – lõhkuda Euroopa ja Ameerika liitlassuhted.

Kõlvarti sõnul tuleb lähtuda sellest, et USA-d on Euroopal julgeoleku tagamisel endiselt väga vaja, ning karta, et USA hakkab käituma Venemaa huvidest lähtuvalt, pole mõtet, sest ameeriklased pole mingil juhul huvitatud sellest, et Venemaa oleks tugev.