Saksamaa tõenäoline tulevane liidukantsler Friedrich Merz kirjeldas praegust julgeolekuolukorda viitega kellale, mis näitab viimsepäeva saabumist. "Keskööni on viis minutit," ütles ta.

Prantsuse president Emmanuel Macron pöördus kolmapäeva õhtul televisiooni vahendusel Prantsuse rahva poole: "Vene oht on päris ja mõjutab Euroopa riike, mõjutab meid. Venemaa on juba muutnud konflikti Ukrainas globaalseks konfliktiks. Nad on kaasanud Põhja-Korea sõdurid ja Iraani varustuse meie maailmajaos, aidates nendel riikidel ennast relvastada."

Seda kõike kõrvalt vaadata oleks hullumeelsus, ütles Prantsuse president. Rahu tagamiseks võib olla vaja, et Euroopa riigid saadavad oma sõdurid rahuvalvuritena Ukrainasse, tõdes ta.

"See on plaan kindla, kestva ja kontrollitava rahu jaoks, mille me oleme koostanud koos ukrainlaste ja mitme teise Euroopa partneriga. Ma kaitsesin seda kaks nädalat tagasi Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Ma tahan uskuda, et Ameerika Ühendriigid jäävad meie poolele, aga me peame oleme valmis juhuks, kui nii ei lähe," rääkis Macron.

Brüsselis toimuvalt Euroopa valitsusjuhtide kohtumiselt loodetakse suuremat selgust, kes Euroopas oleks nõus oma sõdureid Ukrainasse saatma ja kui suur toetus sellele rahuplaanile on.

Nagu Macron viitas, valimistutakse ka juhuks, kui Euroopa peab Ukrainat toetama ilma Ameerikata. Euroopa Liidu välispoliitika juhilt Kaja Kallaselt oodatakse ettepanekut saata Ukrainasse kümnete miljardite eurode ulatuses sõjalist abi. Sealhulgas poolteist miljonit suurtükimürsku. Kuid praegu ei tundu, et viimasega nõustuks Ungari.

Euroopa enda kaitsevõime tugevdamisel oodatakse senisest kiiremat tempot. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen käis teisipäeval välja plaani, kuidas Euroopa saaks taasrelvastuda. Peamiselt puudutab see Euroopa võlareeglite lihtsustamist. Neljapäevasel kohtumisel peaks riigijuhtide seisukohad näitama, kas seda ollakse päriselt valmis tegema.

Von der Leyen käis ka välja mõtte võtta 150 miljardi euro ulatuses ühislaenu. Mõttele on varem liikmesriikide seas olnud nii palju vastuseisu, et sellele edu ei ennustatud. Kuid juba see, et komisjoni president paar päeva enne kohtumist taas selle välja käis ja seda tehes detaile ei avanud, näitab, et ta soovib, et liikmesriigid seda tõsisemalt kaaluks.

Ehk on midagi viimaste nädalatega muutunud. Praegu võib olla võimalus vastuseis murda.

Põhjapanevaid otsuseid ei pruugi neljapäeval tulla, aga liikmesriikide seisukohad näitavad, kas Ukraina aitamisel loodetakse veel USA rahuläbirääkimistele või on Euroopal oma plaan; kui tõsiselt võtavad Euroopa Liidu riigid päriselt oma kaitse tugevdamist; kas rõhutatakse vaid selle vajadust sõnades või antakse lubadus teha asju – nagu 150 miljardi euro suurune ühislaen – mille ees varem kohkuma löödi.

Kohtumisel osaleb ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.