"Venemaa oht on siin ja see mõjutab Euroopa riike, mõjutab meid," ütles Macron oma telekõnes, mida vahendas väljaanne Politico. "Ma tahan uskuda, et USA jääb meie kõrvale, kuid me peame olema valmis, kui nad seda ei tee," lisa ta.

Macron hoiatas, et suhteline rahu, mida Lääne-Euroopa on saanud oma pinnal pärast Teise maailmasõja lõppu nautida, näib olevat lõppemas ja et maailmajagu peab valmistuma tulevikuks, tugevdades oma kaitset. "Eilsed harjumused ei saa olla homsed lahendused," tõdes ta.

"Meie põlvkond ei lõika enam rahu dividende. Meie asi on tagada, et meie lapsed saaksid homme dividende meie täna võetud kohustustelt," lisas ta.

"Euroopal on majanduslikku jõudu, jõudu ja annet, et astuda vastu sellele ajastule ning võtta mõõtu Ameerika Ühendriikidega, rääkimata Venemaast. Meil ​​on vahendid olemas. Seega peame eurooplastena tegutsema ühtselt ja otsustavalt, et end kaitsta," rääkis Macron.

Venemaa oht üha kasvab

Macron süüdistas Moskvat ka [Prantsusmaa] piiride kompamises nii sõjalisel kui ka küberrindel, ning rõhutas, et Venemaa on muutnud sõja Ukrainas globaalseks konfliktiks.

"Venemaa on juba muutnud Ukraina konflikti ülemaailmseks konfliktiks. Ta on mobiliseerinud Põhja-Korea sõdurid ja Iraani relvastuse meie kontinendil, aidates samal ajal neil riikidel end rohkem relvastada," rääkis ta.

Macroni sõnul on Prantsusmaa heaolu ja julgeolek muutunud ebakindlamaks. "Peab ütlema, et astume uude ajastusse," tõdes ta.

"President Putini Venemaa rikub meie piire, et mõrvata oma vastaseid, manipuleerib valimistega Rumeenias ja Moldovas ning korraldab küberrünnakuid meie haiglatele, et blokeerida nende tegevust. Venemaa üritab sotsiaalvõrgustikes levitatavate valedega manipuleerida meie arvamustega. Ja sügaval sisimas kompab ta meie piire. Ta teeb seda õhus, merel, kosmoses ja meie ekraanide taga," rääkis Macron. "Kes suudaks selles kontekstis uskuda, et Venemaa peatub Ukrainas? Venemaa on muutunud paljudeks aastateks ohuks Prantsusmaale ja Euroopale."

"Selle ohumaailmaga silmitsi seistes oleks pealtvaatajaks jäämine hullumeelsus. Küsimus on viivitamata otsuste tegemises Ukraina, prantslaste ja eurooplaste julgeoleku nimel," rõhutas Macron.

Prantsuse president andis mõista, et tema hinnangul ei tohi Ukrainat rahuprotsessis toetuseta jätta, samuti ei tohiks Euroopa leppida relvarahu sõlmimisega ilma piisavate julgeolekugarantiideta. Ta lisas, et kohtub nende riikide sõjaväeametnikega, kes on valmis lähiajal saatma Ukrainasse rahuvalvejõude – kes lähetatakse kohale alles siis, kui lahingud on lõppenud –, et tagada tulevast relvarahu.

Tuleb valmistuda USA toetuse lõppemiseks

Macron rääkis ka USA võimalikust eemaldumisest Euroopast president Donald Trumpi võimu ajal.

"Ma tahan uskuda, et USA seisab meie kõrval. Aga me peame olema valmis, kui see nii ei ole," ütles ta.

"Arvestades Venemaa ohtu, mida just kirjeldasin, peavad Euroopa riigid suutma end paremini kaitsta ja tõkestada igasugust agressiooni ... Peame end paremini varustama, tõstma oma kaitsevõimet ja seda rahu nimel, ka heidutamiseks. Selles suhtes oleme jätkuvalt pühendunud NATO-le ja partnerlusele Ameerika Ühendriikidega. Kuid me peame tegema rohkem. Tugevdama oma sõltumatust kaitse- ja julgeolekuküsimustes," rääkis Prantsusmaa president.

"Euroopa tulevikku ei pea otsustama Washingtonis ega Moskvas. Jah, oht idast on tagasi pöördumas ja nii-öelda viimase 30 aasta süütus, alates Berliini müüri langemisest, on nüüdseks möödas," tõdes Macron.

Kaitsevõime suurendamine

Macron teatas, et kasvava ohuga toimetulekuks ilma USA toetuseta tuleb ka Prantsusmaal oma kaitsekulusid tõsta ning lisaks on ta otsustanud avada strateegilise debati Prantsusmaa tuumaheidutuse laiendamise üle, et kaitsta Prantsusmaa Euroopa-liitlasi.

"Vastates tulevase Saksamaa kantsleri ajaloolisele üleskutsele, olen otsustanud avada strateegilise debati meie liitlaste kaitsmise üle Euroopa maailmajaos meie (tuuma)heidutuse kaudu. Mis ka ei juhtuks, otsus on alati olnud ja jääb Vabariigi Presidendi, relvajõudude juhi kätesse," rõhutas ta.

Saksamaa eeldatav uus liidukantsler Friedrich Merz kutsus hiljuti üles laiendama Prantsusmaa tuumaheidutust Euroopas, märkis Politico.

"Olen palunud valitsust mobiliseeruda, et see ühelt poolt meie armeed võimalikult kiiresti tugevdaks ja teisalt kiirendaks taasindustrialiseerumist kõigis meie regioonides," rääkis ta ning lubas lähipäevil kohtuda vastavate valdkondade ministrite ja sektori töösturitega.

"Peame tegema uued eelarvelised valikud ja lisainvesteeringud, mis on praeguseks muutunud hädavajalikuks. Olen palunud valitsusel selle kallal võimalikult kiiresti tööd alustada. Need on uued investeeringud, mis nõuavad mobiilsust, erarahastuse mobiliseerimist, aga ka riiklikku rahastamist ilma makse tõstmata. Selleks on vaja reforme, valikuid ja julgust," deklareeris Macron.

Politico andmeil soovib Macron, et Prantsusmaa suurendaks kaitsekulutusi üle kolme protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Ehkki ta ütles, et uued investeeringud ei tohiks kaasa tuua lisamaksustamist, on majandusminister Eric Lombard hiljuti välja pakkunud rikaste maksustamise kui viisi, kuidas kaitsekulutusteks raha koguda.

Macron loodab Trumpi tollide osas ümber veenda

Macron kommenteeris ka Trumpi lubatud tollide kehtestamist Euroopa Liidule, öeldes, et EL vastab kindlasti sellistele kaubandustakistustele.

"(USA presidendi Donald Trumpi tollide kehtestamise) otsusel, mis on arusaamatu nii Ameerika kui ka meie majanduse vaatest, on tagajärjed ... See suurendab hetkeraskusi, kuid see ei möödu ilma meiepoolse vastuseta. Seega jätkame koos Euroopa kolleegidega vastust ette valmistades ... teeme kõik näitamaks, et see otsus kahjustaks meid mõlemat. Ja ma loodan veenda Ameerika Ühendriikide presidenti meelt muutma," rääkis Macron.

BREAKING: French President Macron addressed all Europeans to prepare for war with Russia.
This was broadcast live across the continent.
Europe will not accept capitulation of Ukraine to Russia under the guise of "peace negotiations."
Americans must decide whose side we are on. https://t.co/hwKQGJ430j pic.twitter.com/5AYCayNTC7

— Igor Sushko (@igorsushko) March 5, 2025

Prantsusmaa presidendi kõne eelnes neljapäeval Brüsselis peetavale kriisitippkohtumisele, kus Euroopa Liidu 27 liidrit arutavad, kuidas suurendada kaitsekulutusi ja toetada Ukrainat pärast Washingtoni korduvaid signaale, et riik on Euroopast eemaldumas ja rahulepingu sõlmimise lootuses Venemaa suhtes leplikumaks muutumas.

Washington peatas sel nädalal Kiievile sõjalise abi andmise ja lõpetas luureandmete jagamise Ukrainaga pärast eelmisel nädalal toimunud USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumist.