Euroopa tahab maailmale näidata, et on valmis võtma vastutuse oma julgeoleku eest. Seepärast kiideti neljapäeval kiirkorras heaks 800 miljardi euro suurune taasrelvastumise plaan.

"Me lõpetame selle Euroopa Ülemkogu sihikindlalt, et tagada Euroopa julgeolek ja tegutseda ulatuse, kiiruse ja pühendumusega, mida see olukord nõuab," sõnas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kõige tähtsam osa plaanist on lõdvendus Euroopa Liidu võlareeglites.

"Euroopa sai käed lahti kaitseinvesteeringute tegemiseks. Eesti kaasaarvatud. Teiseks tuleb laenuvõimalus. See laen on selline, et iga riik, kes seda võtab, maksab ka ise tagasi. Keskselt võetakse – sellevõrra soodsam," selgitas Eesti peaminister Kristen Michal.

Detailid pole veel lõpuni kindlad. "Komisjon esitab enne järgmist, tavapärast Euroopa Ülemkogu märtsis detailsed õiguslikud ettepanekud," ütles von der Leyen.

Vaidluskohti võib aga tulla palju. Saksamaa tahab ajutise leevenduse asemel võlareeglites püsivat muutust, nii nagu Saksamaa enda seaduslik võlapidur maha tahetakse võtta.

"Kui me seda ise teeme, siis kantiliku printsiibi järgi. Ütleksin, et see on kindlasti ka hea lahendus Euroopa Liidu jaoks," sõnas Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz.

Itaaliale ei meeldi ühtekuuluvusfondi raha kasutamine kaitseks.

"Veel on klausel, mille alusel saavad liikmesriigid vabatahtlikult teha selle valiku. Me ei saa selgelt teisi riike takistada. Eriti neid, kes on haavatavamas olukorras," ütles Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

Kuid Eesti vaidluse lõppu ootama ei jää, et kaitsekulusid tõsta.

"Me ei jää selle taha. Me teeme ära, mis on vaja teha. Ütleme nii, et kui hiljem tuleb Brüsselis klaarimist, siis küll saame ka selle tehtud," ütles Michal.

Osa selle raha eest saaks ka Euroopa Ukrainale rohkem toetust anda. Seda lubasid teha 26 liikmesriiki ehk kõik peale Ungari.

"Kuigi me oleme nõus, et me peame kulutama palju raha meie endi peale, et oma sõjavägesid tugevdada, siis see raha, mida nad tahavad saata Ukrainasse ja Ukraina-liikmesus Euroopa Liiduga on suur koorem, mida Euroopa Liidu majandus ei talu," rääkis Ungari peaminister Viktor Orban.

Seda vastuseisu tajudes lükati järgmise Ülemkoguni edasi arutelu ettepaneku üle, et Ukrainasse saata kiirkorras 20 miljardi jagu relvaabi.