Reede öösel oli Ukraina tsiviiltaristu taas Vene õhulöökide all. Kaitseväe luurekeskus ei näe aga, et see oleks seotud USA võimaliku otsusega lõpetada Ukrainale luureandmete jagamine, mida Kiiev kasutab eelhoiatuseks õhurünnakute tõrjumisel.

"Selliseid massilisi rünnakuid, kus on kogutud erinevaid ründevõimekusi – on need siis droonid, Kalibr- või Iskander-raketid või lennukitelt lastavad raketid –, oleme ka varem näinud. Eesmärk on Ukraina õhutõrje üle mängida. Ja siinkohal mina neid paralleele veel ei tõmbaks, et on see seotud luureandmete jagamise või mittejagamisega," rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.

Reservmajor Sten Reimann, kes suhtleb ukrainlastega regulaarselt, ütles, et luureandmete jagamine põhineb usaldusel ja on kahepoolne.

"Luure on alati kahepoolne. Kui nüüd üks pool otsustab, et nad ei jaga informatsiooni, siis loomulikult mõjutab see kahepoolset koostööd. Samal ajal USA lõikab iseennast ära infovoost. See koostöö ei ole 100-protsendiliselt praegu katkenud," selgitas ta.

Pariisis ja Londonis kõlanud väljaütlemisi nimetab Reimann äärmiselt julgustavateks, kuid Euroopa elab kehtivate regulatsioonide kammitsais. Tema sõnul takistab bürokraatia kaitsetööstuse kiiret ülesehitamist.

"Kui me räägime näiteks rakettide tootmisest, teame, et siin mõnda raketitüüpi toodetakse 40 kuni 50 aastas. Ukraina reaalne vajdus on 1600 raketti kuus. On väga pikk maa minna," ütles ta.