Veel enne Euroopa ja Ukraina kaitsele keskenduva ülemkogu algust kõlasid Brüsselis taaskord jõulised sõnad.

"Neetud küll, viimaks! See on midagi, mida me oleme juba pikalt küsinud, et Euroopa Liit, Euroopa suudaks omal jalul seista," ütles Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.

Riigijuhid toetasid võlareeglite lihtsustamist.

"Mõne riigi finantsolukord on keerulisem kui meie oma. Seepärast on võlareeglite lihtsustamine oluline. Pöörame siin lehe ja siis saab tegelda sellega, mille kohta päriselt küsitakse. Et tootmisliinid saaks Euroopas töötada tempos, mida me pole näinud mitu-mitu aastat," lausus Taani peaminister Mette Fredriksen.

Ka varem laenamise suhtes skeptiline olnud Saksamaa on nüüd meelt muutnud. Nüüd tahaks Saksamaa isegi püsivamat reeglite lõdvendamist, kui Euroopa Komisjon pakub.

"Ma julgeks praegu ettevaatlikult ennustada küll, et kui me jõuame lõpuni, tulevad vabamad käed riikidele kaitse rahastamiseks," ütles Eesti peaminister Kristen Michal

Komisjon pakub ka ise võtta laenu ja siis seda liikmesriikidele välja laenata.

"Kui see on 150 miljardit eurot laenu, siis millistel tingimustel seda antakse riikidele, mis on intressimäär, kas see läheb defitsiidi arvestusse. Sellest ju väga palju sõltub, kuidas riigid seda kasutama hakkavad," lausus Michal.

Siiski erineb see sellest, kuidas vastuseks Covidi pandeemiale võttis Euroopa Komisjon ühislaenu ja jagas seda toetusena liikmesriikidele laiali. Sellisele ühislaenule ikka toetust ei ole.

"Saksamaa positsioon selles küsimuses on üldteada. See ei muutu eriti," ütles Saksa liidukantsler Olaf Scholz.

Veel enne kohtumise lõppu ei tundu, et liikmesriigid tahaksid võtta uusi kohustusi. Kokkulepe sihib pigem suunas, et riikidele antakse vabad käed laenata. Igaüks vaadaku siis ise, kust või kas üldse kaitsele rohkem raha leida.

"Ei maksa seda nii võtta, et antakse vabad käed ja keegi ei tee midagi. Ma seal ruumis olnuna julgen öelda, et vastupidi, valmisolek teha on päris kõrge ja arusaamine, et seda tuleb teha kiiresti," lausus Michal.