Euroopa Ülemkogu kiitis kiirkorras heaks 800 miljardi euro suuruse taasrelvastumise plaani. Hanno Pevkur selgitas "Ringvaates", et sellel on kaks poolt.

"Esimene pool on see, et kuni 1,5 protsenti on võimalik võtta riikidel endal laenu ja see ei lähe ülemäärase defitsiidi arvestusse. See on väga oluline asi, sest paljudel riikidel on probleem, ka meil. Kui oleme olnud eelarvedefitsiidiga kolme protsendi juures, siis me ei tohiks justkui sellest üle minna. Samas me teame, et peame väga kiiresti investeerima riigikaitsesse ehk see aitab meid ka. Sellest on lootus, et kui kõik liikmesriigid seda kasutavad, siis see on kuni 650 miljardit," selgitas pevkur.

"Teine pool on see laen, mille Euroopa Liit ühiselt võtab – 150 miljardit – ja seda ollakse valmis Euroopa riikidele pakkuma. Meie vaatame kindlasti, mis tingimused on ja kas ka see läheb välja defitsiidi arvestusest. Sellest sõltub, kas ja kui palju me seda keskselt pakutavat laenu võiksime kasutusele võtta," lisas minister.

Samas rõhutas Pevkur, et laenu pool on pigem teisejärguline ja eelkõige tuleks keskenduda võimetele, mida Eesti peab soetama. Pevkuri sõnul on kaitseväel ja kaitseministeeriumil täpne ülevaade sellest, mida vaja soetada ja lähiajal tutvustab ta seda ka valitsuses.

"Kui hästi jämedalt öelda, siis see puudutab süvatuld ehk me ulatuksime vastast mõjutama kaugemalt kui tema ulatub meid mõjutama. Teiseks puudutab see meie silmasid-kõrvasid ehk me teaksime, kus vastane on. Kolmandaks puudutab see laskemoona veel täiendavalt juba otsustatud 1,6 miljardile eurole. Ja neljandaks, kindlasti ka need võimed ja vajadused, millest vägi on pikalt rääkinud, näiteks laevade väljavahetamine, täiendavate suurtükkide soetamine," loetles ta.

Pevkur ütles, et hea eeltöö korral on võimalik vajalikke asju üsna kiiresti saada ning järgmise mõne aasta perspektiivis suudab Eesti seda, mida kaitseväe juhataja vajalikuks peab, suures osas ka soetada.