800 miljardi euro suuruse taasrelvastumise plaani täitmiseks võib Euroopa Liidu liikmesriikidel tekkida võimalus muu hulgas kasutada ka ühtekuuluvusprogrammide raha.

"Pakume liikmesriikidele välja lisavõimalusi ja -stiimuleid, aga nad saavad ise otsustada, kas soovivad kasutada ühtekuuluvusprogrammide raha kaitsekulutuste suurendamiseks," sõnas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Ühtekuuluvusfondist saavad toetust liikmesriigid, mille rahvuslik kogutoodang on vähem kui 90 protsenti liidu keskmisest. Osa suuremaid liikmesriike, eelkõige Itaalia, on fondi raha kasutamise reeglite lõdvendamise vastu.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas rõhutas, et praegu on tegu veel poliitilise algatusega.

"Mõeldes eeskätt kaitsetööstusele, ka investeeringutele, mis on kahese kasutusega või tehnoloogiarendus. Ei räägita sõjamasinate ostust ega ka konkreetselt laskemoona soetamisest," selgitas ta.

"See peab olema siis mingisugune kahese kasutusega projekt, näiteks taristuprojektid nagu Rail Baltic või midagi, mis on nii tsiviil- kui ka militaarkasutusega. Aga kuna seda selgust viimasel ülemkogul ei tulnud, siis peab ootama ka järgmisi arutelusid, et olla täpsem ja saada täpsem ülevaade, kuhu seda kasutada saaks," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur.

Eesti on aga üritanud igasugused välisvahendid võimalikult kiiresti ära kasutada. Eriti kriisiajal, kui turgudel on olnud vaja toetuste ergutavat mõju. Seetõttu on Eestisse suunatud ühtekuuluvusprogrammide 3,4 miljardist 70 protsenti juba kulutatud. Alles on umbes miljard eurot.

Tominga sõnul ongi siinpuhul tähtis meeles pidada, et Euroopa Liidu toetuste maht ei kasvaks. Suureneks vaid paindlikkus.

"Nüüd ongi oluline aru saada, millised reeglid praeguses õigusraamis muutuvad ja milliseks see maht tegelikkuses kujuneb, mida saaksime kaitsesse ümber suunata. Ja siis on loomulikult poliitiliste valikute küsimus, kas me rahastame välistoetustest energiatõhusust, digiinvesteeringuid, teadus- ja arendusinnovatsiooni ja teeme kaitsekulutusi muudest allikatest või vastupidi," rääkis Tomingas.

Olukord võib selgemaks saada juba järgmisel nädalal, kui kohtuvad Euroopa Liidu rahandusministrid.