"Euroopa Liidu 27 liidrit leppisid Brüsseli tippkohtumise kõnelustel kokku kaitseteksti," ütles kõneisik.

Tekst toetab Euroopa Komisjoni algatust, millega Euroopa Liit suunaks lähiaastatel kaitsevaldkonda veel kuni 800 miljardit eurot.

Komisjoni presidendi Von der Leyeni teisipäeval esitletud plaanides on muu hulgas kava luua 150 miljardi euro suurune finantsinstrument, mis laenaks liikmesriikidele raha kaitse tugevdamiseks. Selle üheks eesmärgiks oleks rahastada ühishangete kaudu näiteks õhutõrje- ja suurtükiväesüsteemide tugevdamist.

Liikmesriikide juhid jõudsid neljapäeva õhtul Brüsselis kokkuleppele ka eelarvereeglite muutmises, mis peaks liikmesriikidel võimaldama võtta kaitseotstarbelist laenu. 

Ka Eesti peaminister Kristen Michal märkis, et reeglite muutmine annab liikmesriikidele rohkem paindlikkust investeerida oma kaitsevõimesse.

"Eesti sihib kaitsekulutusi viie protsendi määra sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eilsed otsused viivad meid eesmärgile kiiremini lähemale. Koos tegutsedes saame arvestada kuni 800 miljardi euroga Euroopa Liidu kaitsevõime tõstmisel ja Ukraina abistamisel," ütles Michal. 

Peaministri sõnul on oluline, et erakorralisel Euroopa Ülemkogul teadvustasid liikmesriigid, et oht idapiiri tagant on reaalne ja kõik peavad kaitsesse rohkem panustama. 

"Eelkõige on oluline panustada kriitilistesse võimetesse nagu õhukaitse, laskemoona hankimine ja pikamaa tulejõud," lisas Michal.

Von der Leyen julgustas liikmesriike kasutama 150 miljardi euro suurust instrumenti Ukrainale relvade ostmiseks. 

"Uue instrumendi eesmärk on võimaldada liikmesriikidel hankida vajalikke sõjalisi vahendeid, mida saab seejärel anda Ukrainale," ütles von der Leyen tippkohtumise lõpus. 

Euroopa Liidu liidrid kohtusid neljapäeval ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. 

"Kinnitasime igakülgset toetust Ukrainale sõjas Venemaa vastu ning oleme ühiselt valmis panustama senisest enam, et aidata Ukraina tugevamale positsioonile. Eesti kaalub võimalusi tihedamaks koostööks Ukrainaga, eelkõige droonide tootmises," ütles Michal.

Soome Peaminister Petteri Orpo ütles Brüsseli tippkohtumisele saabudes, et NATO Euroopa sammast tuleb muuta veelgi tugevamaks ja usaldusväärsemaks kaitsejõuks, mis on teistest vähem sõltuv.

Kui see järgmise 5–10 aasta jooksul tehtud saab, siis ei pea Euroopa Orpo sõnul enam kartma, et keegi siin ründab.